Statistikaamet avaldab ametlikud andmed 2025. aasta rahvastiku muutuste kohta jaanuari keskel. Sündide arv vähenes eelmisel aastal ja näha on, et see jätkub. Esialgsetel andmetel on aasta esimese 11 kuuga aasta varasemaga võrreldes registreeritud viis protsenti vähem sünde.
Novembrikuus sündis Eestis 721 last. Kokku sel aastal 11 kuuga on sündinud 8442 last.
Eelmisel, 2024. aastal oli sünde kokku 9690 (neist eestlasi 7045). Võrreldes aga aastaga 2010, on sündide arv kahanenud 42 protsenti.
Kui analüütikud väidavad, et sündide arv on langenud viimased 15 aastat, siis ei ole see päris tõsi, sest viimase 20 aasta statistika järgi on sündide arv kõikunud 13 000 – 14 000 ümber, jõudes 2008. aastal maksimumini 16 028 sündi.
Järsem kukkumine toimub covidi-ajal ja selle järel, kus aastane sündide arv kahaneb mitmesaja lapse võrra: 2021.a 13 272 sündi, 2022. a. 11 646 (1626 last vähem) ja 2023. a. 10 949 sündinud last.
2024. aasta märgib kurba rekordit, kus esimest korda sünnib Eestis vähem kui 10 000 last aastas.
Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar nimetab põhjuseks, miks lapsi vähem sünnib, ebakindlust ja seda nii globaalselt kui ka Eestis. Tema sõnul tooks kindlustunne ka suurema sündimuse.
“Suurem küsimus on selline suurem demograafiline auk Eesti rahvastiku püramiidis. Kas seda on võimalik täita? See on mõnevõrra keerulisem. Sest ka meie enda lapsevanemate põlvkonnad saavad olema tulevikus väiksemad ja selleks suure augu täitmiseks oleks vaja siis rohkem lapsi. Selle kompenseerimine on väga keeruline ülesanne,” rääkis Ainsaar.
Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla sõnul ei puuduta madal sündimus vaid lasteaedade ja koolide täituvust, vaid jätab edaspidi ka tööturule suure augu.
“Vähem tööjõudu tähendab seda, et töötajate ja pensionäride suhtarv läheb halvemaks. Inimesi, kes teevad tööd ja saavad pakkuda neid teenuseid, mida kõik vajavad – me räägime siin tervisest ja sotsiaalhoolekandest, aga samas ka pensionitest, kes maksavad neid pensione,” ütles Uusküla.
Uusküla lisab, et sündimusele saab kaasa aidata riik, pakkudes prognoositavust nii maksude kui toetuste osas. Erasektor aga saaks pakkuda vanematele paindlikumaid töötingimusi.
VES/ERR/statistikaamet
