Eestikeelsele õppele üleminekuga alustati venekeelsetes koolides eelmisel aastal 1. ja 4. klassidest. Sel sügisel algaval õppeaastal liituvad üleminekuga järgmised sama astme klassid ehk õppureid on kaks korda rohkem.
Koolijuhid ütlevad, et olukord on juba praegu hull ja läheb veel hullemaks. Esimeste klassidega probleemi pole, kuid noortel, kes on kolm aastat õppinud oma emakeeles, ja kes peavad järsult teisele keelele ümber lülituma, on märksa raskem.
“Mul on väga selline tore näide. Kui õpetajal on näiteks vaja rääkida õpilasega tunnetest, noh, selline austus või ausus, aga tegelikkus on selline, et lapsed ei tea isegi sõna “porgand”,” ütles Ehte Humanitaargümnaasiumi direktor Marika Kransiver.
Õpetajaid, kes üleminekuklassidega tegeleks, kerge vaevaga ei leita. Ehte Humanitaargümnaasium kuulutas hiljuti välja konkursi kümnele õpetajakohale, lisaks vajatakse logopeedi ja eripedagoogi.
Ka Tallinna Läänemere Gümnaasium otsib õpetajaid juurde, seal on neid puudu samuti kümmekond. Kooli direktor pole eriti lootusrikas, et kõik õpetajad leitakse.
“Me ei räägi praegu 1. ja 4. klassidest, me räägime praegu isegi 5. klassidest, kus on kirjandus juba eesti keeles ja tegelikult eestikeelsete ainete maht ka suurenes. Ning aineõpetajate vajadus suureneb ja sellest on ka klassiõpetaja puudus suur,” ütles Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov.
Kui ühe õpetajaga tuleb tööleping nõuetele mittevastavuse tõttu lõpetada, võtab teine õpetaja enda kanda kaks klassi. Direktorite hinnangul pole see jätkusuutlik.
Ka Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200) tunnistab, et üleminek on suur väljakutse. “Septembriks otsime üle 200 haridustöötaja koolidesse-lasteaedadesse, eeskätt eesti keele, reaalainete õpetajad, aga suur hulk tugispetsialiste. Ülemineku koolide õpetajad on enamus neist,” rääkis Jašin. Jašin ei kahtle, et kõrgharitud inimesed klassi ette leitakse, kuid õpetajakutsega on neist murettekitavalt vähesed.
VES/ERR
