SOKK või SUKK või SUSS. Või hoopis KING?!

Alates 1. detsembrist hakkasid Eestis päkapikud (elves) liikuma. Detsembril on ka teine tore nimi: JÕULUKUU. Ja igal õhtul panevad lapsed üle Eesti aknalaudadele jõulususse. Hommikul teevad paljud lahti ka advendikalendri luugid ehk uksed. Sina seal kaugel ilmselt teed sedasama!

Rõõmu tuleb igast uksest ja aknast, nagu ütleb vana väljend (the old saying).

Aga võib-olla teie peres on hoopis päkapikk riiulil (Elf on the Shelf). Eestis pole teda eriti nähtud, aga olen kuulnud, et ta ilmub üllatavates paikades ja tekitab palju elevust (excitement). Mõnel päkapikul on seina sisse perekonna poolt tehtud uks, kust ta maagiliselt ja muidugi väga vaikselt tuleb ja läheb…

Kui on mitu last peres, võib olla oluline ära märkida, kellele kuulub milline suss! Kui poisi nimi on Juss, võib see nimi olla ka sussile tikitud (embroidered), ja siis on kindel, et see on Jussi suss! (Juss on tihti Juhani hüüdnimi, aga Eestis elab ka 125 poissi ja meest ametliku nimega Juss.) Üks kuulus luuletus, mille on kirjutanud lastekirjanik Ellen Niit, on “Jussi suss” – Jussike pai, Jussike pai, kuhu su teine sussike sai? Oh sind, va Jussi, su sokk läheb vussi, kui sa ei leia kadunud sussi.

Arvata võib, et teil on kodus jõulusokid (stockings), mis ootavad kaminasimsil (on the fireplace mantelpiece). SOKK on tegelikult lühike; neid me kõik kanname. Pikem, ümber sääre liibuv (closefitting) ja vähemalt põlvini (to the knee) ulatuv on SUKK (stocking). Paljude rahvarõivaste juurde kuuluvad kootud sukad. Eestis ei ole jõulusoki või -suka teema omane (traditsiooniline) ega väga tuntud ja levinud, aga kuna kõik toredad ülemaailmsed (globaalsed) asjad levivad (spread) väga kiiresti (“nagu kulutuli” – like a “brush” fire), siis osta võib ka kõike kõikjal (igal pool). Kui oled välismaa filmides korduvalt (üle ja üle) näinud jõulusokke rippumas reas, siis… võid varsti ise ka tahta seda jäljendada (järgi teha). Või teisel pool maakera teha algust hoopis Eesti sussi kombega!

Eestis on juurdunud nimetus jõulususs ja jõulusokk – isegi siis, kui ta on pikk, sest see võib ju kuuluda hiiglasele (it can belong to a giant)! Aga üks teine jõulusokk ja uusaasta- ehk näärisokk on veel. Sellel on sarved ja teeb “kökimöki”… Guugelda (otsi internetist sõna) “näärisokk” ja vaata, mis leiad!

Alati on väikesed piirkondlikud erinevused (regionaalsed erinevused) nende päkapikutegevustega. Saksamaal (in Germany) pannakse SAABAS (boot) või muu jalanõu (footwear), ühel väga kindlal õhtul, 5. detsembril, uksetaha, et PÜHA NIKOLAUS sinna sisse midagi paneks. Hollandis ehk Madalmaades (Nederland = “madalad maad”) pannakse samuti ööl vastu 6. jõulukuud kamina (fireplace) lähedusse KING (shoe), aga täpsemalt nende rahvuslik KLOMP (mitmuses / plural “klompen”), mis on eriline PUUKing (clog), et Sinterklaas, nagu nemad pühakut (saint) nimetavad, sinna midagi head jätaks.

Hollandi SINTERKLAASile jätavad lahked (helded) lapsed eelnevalt (enne) ka midagi. Saabudes leiab ta puukingades laste joonistusi (drawing) ning tema HOBUSELE Amerigole heina ja/või porgandi (carrot).

6. detsember on Püha Nikolausi / St. Nicholasi mälestuspäev paljudes Euroopa riikides. Püha Nikolaus oli suur heategija (did good deeds). Oli ka laste pühak (patroonpühak) ja paljude teiste kaitsepühak: meresõitjate (sailors), kalastajate (fishermen), rändurite (travellers), vangide (prisoners), kaupmeeste (merchants), pagarite (bakers), jne (ja nii edasi). Jõulude ajal jagas Püha Nikolaus neile kõigile kingitusi.

Tallinnas on üks kirik vanalinnas selle pühaku järgi nime-tatud. Talvel on selle kiriku kõrval uisuplats (skating rink). See on NIGULISTE kirik. Eesti keeles on Nikolaus / Nicholas saanud nimedeks NIGUL ja LAAS, ka NIKOLAI (hüüdnimed Kolla, Kolja). Tallinnas oli 13. sajandil palju kaupmehi ja meresõitjaid; just nende kaitsepühaku auks ja mälestuseks rajati sellel ajal Niguliste kirik. Kuni Teise maailmasõjani kogunes seal

saksa kogudus. Saksa keeles oli kiriku nimi St. Nikolai-Kirche zu Reval. Mis linn oli Reval?… See on Tallinna vana ajalooline (ajalooline) saksa keelne nimi.

Üks asi on selge – et jõuluvana kujuneski välja püha Nikolause isikust ja temaga seotud legendidest.

Islandil (Iceland) tulevad päkapikud akna taha piiluma alles 12. detsembril. Neid on täpselt teada 13 erinevat mehikest ja mis järjekorras nad igal aastal saabuvad kordamööda 13 päeva enne jõule. Tegelikult on nad kõik samal ajal ka “jõuluvanad”, täitsa omamoodi vembukad (tricksters) jõulusellid nimega jólasveinar, kes tulevad ükshaaval mägedest alla. Nemad toovad ka lastele nendel kolmeteistkümnel (13) õhtul midagi kinga sisse, kui sa oled nende meelest olnud tubli. Kui mitte, toovad nad sulle kartuli, mis tihtilugu võib mädanenud (mädanenud) olla.

Nüüd jääb üle vaid otsustada, millise jalanõu või -katte sa valid, kas SOKI, SUKA, SUSSI või KINGA. Ja mis päeval ja kuhu sa selle ootele paned. Õnneks kujunevad sellised kombed / kombestikud (traditsioonid) tihti loomulikult, kui vanemad pereliikmed tutvustavad sulle nende enda lapsepõlvest pärit armsaid viise pühade tähistamiseks. Aga nüüd sa tead, mida tehakse kus. Eestis on kogu see kuu jõululaupäevani (jõuluõhtuni) märgiksõnaks SUSS!