Looduskaitsesõjavägi – Põhjamaade idee
Maailm on mitmetel teelahkmetel ja pööretel – ent küsimus on, kas Maa kõiki suundumusi välja kannatab või on aeg kõigil hakata mõtlema, kuidas me inimkonnana Maad ennast kaitseme.
21. sajandil peaksime käsitlema poliitikat, kultuuri, loodust ühtse süsteemina, mil eksistentsi säilimine Maal peaks olemagi see kõigi ühisosa.
Soomlased jt Põhjamaad on välja tulnud ideega “Unite the armies – Save the Planet,” kaitsevägi ja sõjavägi peaks edaspidi olema just looduskaitse sõjavägi, et kaitsta Maa keskkonda.
Juba Yale’i ja Columbia ülikooli teadurite “Environmental Performance Index 2016” näitab, et riikidest, kes kaitsevad oma ökosüsteeme ja inimeste tervist, on Põhjamaad maailma esirinnas, selle mõtteviisi vedajad. Suund on globaalse keskkonnaarmee loomisele.
Teisalt on 21. sajand kulutuuride sajand – maailmas on 20. sajandil sõdade ja poliitikate võitluse käigus hukkunud hulk inimkonnale väärtuslikke kultuure, mis pole ebasoodsates oludes vastu pidanud. Ohustatud kultuure on 21. sajandil rohkelt, sealhulgas ka Venemaa territooriumil asuvad soome-ugri rahvad ja nende kultuurid.
Ise pidasin soome-ugri kongressil 2012. aastal Siofokis ettekande “21. sajandi globaalsest kultuurisfäärist,” mille idee on kujundada UNESCO toel välja kultuuride ühine kaitsestrateegia koos kultuuride üleilmse tutvustusega. Kui 21. sajandi Eesti arenguid silmas pidada, siis kahtlemata on mõlemad suunad – nii ökosüsteemi ja looduse kaitse kui kohalike kultuuriidentiteetide kaitse määrava tähtsusega, et maad ja kultuuri läbi käesoleva sajandi elusana kanda.
Euroopa Liit on Eestile soovitanud laiendada looduskaitse alasid, võttes kaitse alla unikaalsed loodus- ja pärandkultuuri paigad. Laiendamist soovitatakse 2030. aastaks koguni 10% senistest aladest rohkem (vt EL elurikkuse strateegia, EC 2021).
Nursipalu rahvuspark
Meie Nursipalu MTÜ esitas 16. oktoobril Kliimaministeeriumile ettepaneku Nursipalu rahvuspargi moodustamiseks. Nursipalu rahvuspark hõlmaks kokku umbes 5400 ha. Kuna Eesti peab EL elurikkuse strateegia kohaselt (EC 2021) suurendama kaitstavate alade osakaalu kümnendiku võrra, siis toetab rahvuspargi loomine selle kohustuste täitmist.
Ettepaneku kohaselt hõlmab Nursipalu rahvuspark rikka looduse ja kultuuripärandi ala. Rahvuspargi alale jääksid praegused Keretü ja Timmase looduskaitsealad, Timmase on Euroopa tähtsusega Natura 2000 võrgustiku ala, lisaks Natura võrgustikku kuuluvad ka Rõuge jõgi ja Pärlijõgi, 11 I-kaitsekategooria liikide püsielupaika, neli metsise püsielupaika, 73 vääriselupaika, rohkelt II- ning III-kaitsekategooria liikide elu- ja kasvukohti. Planeeritava rahvuspargi alale jääks 9 muinsuskaitse objekti ja hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mitmed põlistalud ja ajaloolised asualad. Rahvuspark jääb riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Kaitse alla võetaks 9 Euroopa tähtsusega elupaigatüüpi, neli on eriti ohustatud. Rahvuspargi piiride ja kaitsevööndite määramisel lähtuti mõttest tagada nii loodusväärtuste kui ajaloolis-kultuuriliselt rikka pärandiga piirkonna kestmine ja ka riigikaitsevajadused. Nursipalu rahvuspargis oleks 2 loodusreservaati, 7 sihtkaitsevööndit ja piiranguvöönd, kus kaitse-eeskirjas võiks ette näha militaarse tegevuse. Rahvuspark on ülivajalik ka põhjavee hoidmiseks, sest alale jäävad suurveepiirkonnad, mis on reostuse suhtes ülitundlikud.
Uus suund – looduse ja riigikaitse peavad sobima kokku
Nursipalu rahvuspargi tingimustes jõuame uue väljakutseni: looduse ja riigi kaitse ei ole mitte vastandlikud vaid ühesama suuna erinevad tasandid, mis peavad edaspidi leidma uued koostöö meetodid. Eesti looduse ja riigi kaitse ei ole erinevad asjad, vaid üks ja sama suund.
21. sajandil oleme olukorras, kus tuleb kasutusele võtta parimad tehnoloogilised saavutused, et õppida elama tingimustes, kus looduskeskkonna olukorra halvenemine pole võimalik, on välistatud. Kuna kõik tehnoloogiad on maailmas juba selleks olemas, siis nüüd seisab väljakutse ühiskonnas eneses, ühiskond peab hakkama koostööle.
Eraldi rõhutaksin Maarika Niidumaa, hariduselt keskkonnaökoloogi ja pedagoogi erilist rolli, sest mõtete läbitöötamise ja professionaalsete inimeste koondamise võime on tal olnud erakordne, seda kõike väikese maakooli, Mõniste kooli direktori ameti juures.
Mõtlikult
Maarja Pärl Lõhmus
