Mõtteid Vabamu koosviibimisest Washington, DCs
Mai algul tuli Karen Jagodin, Vabamu muuseumi (endine Okupatsioonide muuseum) tegevjuht Washington, DCsse, kus soovis siinsete eestlastega kohtuda.
Tema eesmärk oli tutvustada uuemat Vabamu tegevust, kuulda tagasisidet meilt ning arutada, millised võiksid olla tulevikus ühised ettevõtmised. Kuna külaskäik sattus peamiselt tööpäeva peale ja oli vähe aega organiseerida suuremat koosviibimist, otsustati kokku kutsuda väiksem seltskond aruteluks Kareniga.
Vastuvõtt toimus 5. mail hubase kohvilaua ümber dr Kersti Totsas-Linaski kodus Rockville, Marylandis. Laua ümber oli kogunenud väike grupp aktiivseid Washingtoni eestlasi – enamus vanemast põlvkonnast ja kõik kogenud eesti poliitilises võitluses üle aastate. Mitmed Ameerika eestlaste organisatsioonid olid esindatud: Marju Rink-Abel (ERKÜ president ja ÜEKNi endine president), Maria Pedak-Kari (WESi endine president ja endine ERKÜ ja ÜBAKi liige), Ago Ambre (Estonian American Fondi asutaja), Kersti Totsas-Linask (WES praeguses juhatuses ja kauaaegne ERKÜ liige), Toivo Tagamets (Maryland ja Estonia Exchange Council, Inc.), ja nooremat generatsiooni esindas Liisi Tõnisson (Eestis üleskasvanud ja praegu Washington, DC elanik).
Vestlus algas kohalolejate tutvustamisega, kus igaüks andis lühikese ülevaade oma elust ja osalusest eestluses ja võitlustööst siin välismaal. Karen tutvustas oma tausta ja alustas diskussiooni Vabamust, mis tänavu tähistab oma tegevuse 20. aastat. Mis alustas Eesti suurima eraalgatusel loodud muuseumina, on tänaseks kasvanud välja Vabamuks, kuhu kuulub ka KGB Vangikongide Muuseum ja mis kaasab aktiivselt noori, toob oma kogumisteemasid lähemale ka kaasajale ning talletab eesti digiriigi ajalugu. Vabamu püüab aina enam olla rahvusvaheline ja panustab Eesti globaalsetele võrgustikele. Vabamu tegevusega saab lähemalt tutvuda vabamu.ee.
Jagodin esitas kolm tegevussuunda, millest oli huvitatud kuulma osalejate mõtteid:
Vabamu muuseumid ja kogud, muuhulgas uusim kogumisteema, milleks on Eesti digiriigi ajalugu, Vabamu noorteliikumine NoVa, mis kaasab ühiskondlikult aktiivseid noori eesti ajaloo ning ühiskonnas oluliste teemade juurde, rahvusvahelised algatused, mille raames muuhulgas soovib tuua Põhja-Ameerikasse rändnäituse Eesti digiriigi ajaloost.
Kuna muuseumi juhatus või Board asub Kalifornias, toimub ka aktiivne koostöö Stanfordi Ülikooliga. Jagodin kirjeldas seda. Loodetavasti tulevikus pakutakse noortele üliõpilastele seal internivõimalusi Vabamus. Sellest võib rohkem lugeda Vabamu koduleheküljelt: https://tinyurl.com/msdyxjcd
Oli hea kuulda, kuidas Vabamu staap on kasutanud moodsat tehnoloogiat, et läheneda külastajatele erinevates vanustes – eriti lastele. Samuti oli rõõmustav kuulda, kuidas lapsed käivad klasside viisi muuseumis. Vestluses järgnes aeg, kus arutasime oma laste ja noorte eestlaste Eesti ajaloo teadmiste puudumisest. Huvi nagu pole või kas meie pole osanud seda nendele koos emapiimaga sisse sööta?
Ehk kõige tõsisem arutlus keerles Vabamu Muuseumi peamise sihi üle. Voldik, mida vaatasime, mainis okupatsiooni ainult möödaminnes. Kohalolijad leidsid, et seda peaks muutma. Direktor vastas seletusega, et muuseumi kogud ja näitused käsitlevad okupatsiooni tugevalt. On aga tahe, et külastajad lahkuvad Vabamust positiivse tunnetusega ja näevad Eesti edu pärast okupatsiooni.
Enamik kohalolijaid leidis, et okupatsioonis ei olnud positiivset külge ja Vene õudusi peaks kasvõi lühidalt toonitama Vabamu voldikus ja muu kirjanduses, mis käsitleb okupatsiooniaega. Lõppude lõpuks, meie elame välismaal just selle pärast. Peame holokausti kirjandusest ja muuseumist õppust võtma. Eriti Vene pealetung Ukrainale on tänapäeva hoiatus.
Vabaduse saavutamine Eestis pärast viitkümment aastat oli suur positiivne samm. Vabamu mängib nüüd tähtsat rolli selle teema ülevalhoidmises nooremate generatsioonide hulgas. Viidates president Ronald Reagani ütlusele: “Vabadus ei ole kunagi rohkem kui ühe põlvkonna kaugusel väljasuremisest. Me ei andnud seda vereringes oma lastele edasi.” Meie Eesti ajalugu näitab, et vabaduse eest tuleb võidelda, seda tuleb kaitsta ja see teadmine tuleb nii lastele kui teistele edasi anda, et nad teeksid sama.
Lahkusime mitu tundi hiljem tugevama eesti tundega. Täname Karen Jagodini tema külaskäigu eest! Ta tõi meile palju informatsiooni ja suunas elavat diskussiooni.
Maria Pedak-Kari
Kersti K. Totsas-Linask
