Brüsseli linna purskkaev Manneken Pis on poisi skulptuur, mis on tuntud kui pissiv poiss. Skulptuuri riietatakse paar korda nädalas, vahetades erinevate riikide ja rahvuste kostüüme vastavalt kavale, mis on välja pandud kuju kõrvale tahvlile. 24. veebruaril 2023 saab poiss endale selga Jämaja mehe rahvarõivad.
Poisil on üle tuhande kostüümi, paljud neist on väljas püsinäitusel linnamuuseumis. Vanim väljapandud kostüüm on pärit 17. sajandist. Lisaks Brüsselit külastavate turistide rahvarõivastele on poisi kollektsioonis mitmete ametite ja elukutsete tööriietusi.
„Siiani kandis pissiv poiss Eesti Vabariigi 75. aastapäeva puhul valminud Urvaste rahvarõivaid. 1993. annetas aastal Tallinna linn need riided Brüsselile linna purskkaevu Manneken Pisi jaoks. Nüüd aga plaaniti kostüüm oma vanuse tõttu arhiivi varjule panna, mistõttu läks vaja uusi rahvarõivaid,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister. Lisades, et uute rahvarõivaste soovist andis eelmisel aastal teada EV Suursaatkond Brüsselis. „Pöörduti Tallinna linna poole, kes omakorda meiega ühendust võttis. Kaasasime partnerid ning tänaseks on valminud rahvarõivameister Mareli Rannapi abiga Jämaja mehe rahvarõivaid, mis Eesti Vabariigi aastapäeval Brüsseli pissivat poissi katavad.“
Jämaja mehe rahvarõivariiete meister Mareli Rannap on öelnud, et Sõrve mehed ilmselt teadsid juba muistisel ajal neid maitseka riietumise algtõdesid, sest tagasihoidlikult hallide pükstevammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt eredat, pilkupüüdvat ja isikupärast riideeset.
Rahvariitete valimise eel korraldas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit konkurssi. Laekunud töödest valiti välja Jämaja, Tori ja Tarvastu kihelkonna rõivad, mis pandi rahvahääletusele. Hääletusel andis rahvas kõige rohkem hääli Jämaja mehe rahvarõivastele. „Oleme väga tänulikud kõigile, kes konkursil osalesid, rahvale, kes hääletusel osalesid ja kindlasti Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidule ja MTÜ Rahvarõivas, sest nende kaasabil see projekt teoks sai. Meie oluline toetaja on ka EV Suur-saatkond Brüsselis,“ sõnas Vister.
Projekti eestvedaja oli Eesti Rahvakultuuri Keskus. Projekti partnerid MTÜ Rahvarõivas ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Projekti rahastas Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.
VES/rahvakultuur.ee
