Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti 17. riik, mis on ühinenud euroliidu ühisraha euroga. Jaanuari keskelt kadus käibelt Eesti kroon.
1992. aastal sõlmisid euroliidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi paika, kuidas valmistada 1999. aastani ette Euroopa majandus- ja rahaliitu. Samuti määrati kindlaks kriteeriumid, mis iga liikmesriik peab enne euroga liitumist täitma.
1999. aasta 1. jaanuarist tuli euro kasutusele elektroonilise valuutana ehk seda kasutati vaid pangaülekannetes. Sularahana tuli euro käibele 2002. aastal, kui kasutusele võeti seitse pangatähte ja kaheksa münti.
Eurot kasutasid siis 12 riiki: Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal ja Hispaania.
2003. aasta 14. septembris toimus Eestis rahvaküsitlus, millega eestimaalased andsid heakskiidu Euroopa Liiduga ühinemisele. Eesti liitus EL-iga 2004. aasta 1. maist ning sai ka Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmeks. EKPS-i moodustasid euro käibelelaskmiseks loodud Euroopa Keskpank ning liikmesriikide keskpangad.
28. juunil 2004 ühinesid Eesti, Leedu ja Sloveenia euroala "ooteruumiga" ERM2. Iga eurotsooniga liituda sooviv riik peab enne seda olema vähemalt kaks aastat ERM2 liige ning selle aja jooksul tuleb täita Maastrichti kriteeriumid.
2005. aasta septembris kiitis Eesti valitsus heaks riikliku eurole ülemineku plaani esimese versiooni, mis sai aluseks euro kasutuselevõtu ettevalmistuste tegemisel.
Eesti liitumine eurotsooniga lükkus aga mitmeteks aastateks edasi, kuna kõrge inflatsiooni tõttu ei täidetud hinnastabiilsuse kriteeriumi.
Eesti täitis kõik euroga liitumise tingimused alles pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja globaalse finantskriisi tekkimist 2009. aastal.
Kui valitsussektori võla ning valuutakursi osas oli Eesti kriteeriumid täitnud alates euroala loomisest, siis Maastrichti inflatsioonikriteeriumist jäi Eesti inflatsioon madalamaks 2009. aasta novembris.
2010. märtsis kinnitas statistikaamet, et Eesti 2009. aasta eelarvedefitsiit oli vaid 1,7%. Kuna eurotsooniga liitumise reeglid näevad ette, et defitsiit ei tohi olla suurem kui 3%, oli Eesti kõik tingimused täitnud.
Aprillis andis Eesti andmetele kinnituse ka Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat ning maikuus valmis euroliidu konvergentsiraport, mis tunnistas Eesti vastavust Maastrichti kriteeriumidele.
Juunis andsid kriteeriumide täitmisele positiivse hinnangu euroala riike ühendav eurogrupp, Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu Ecofin ja Euroopa Ülemkogu. Juulis kinnitas Ecofin Eesti eurole ülemineku ja vahetuskursi.
Eelmisel aastal Eesti enam kõrge inflatsiooni tõttu eurokriteeriume ei täitnud.
Kaks aastat enne Eestit liitus euroalaga Slovakkia, 2008. aastast on liikmed Küpros ja Malta ning 2007. aastast Sloveenia.
Eestimaalaste toetus eurole on arvamusküsitluste järgi umbes 50% ning on viimaste kuude jooksul püsinud enam-vähem samal tasemel.
Eurole ülemineku vastuseisu peapõhjusteks on hinnatõusuhirm ja mitmete eurotsooni riikide võlaprobleemid.
Kaupmeeste liit ja majanduseksperdid on hoiatanud, et euro võib aasta esimestel nädalatel tuua kaasa tavapärasest veelgi järsema jaemüügi kukkumise, sest väike palganumber ja harjumatud hinnad võivad tarbijad ära ehmatada.
Rahvusvaheline valuutafond IMF ja EL on aidanud Kreekat ja Iirimaad kümnete miljardite eurodega ning kardetakse, et varsti võib abi vajada Portugal ning halvemal juhul ka Hispaania.
Tänavu maikuus, kui EL, IMF ja Kreeka olid jõudnud kokkuleppele laenupaketi osas Kreekale, langes euro kurss USA dollari suhtes nelja aasta madalaimale tasemele 1,2237 dollarit ühe euro eest.
Tehti ennustusi, et euro võib pöörduda tagasi oma algtasemele 1,18 dollarit, millelt ta startis 1999. aasta jaanuaris euroliidu riikide eelarvepuudujääkide foonil, mis ohustasid ühtse valuuta staatust.
Juuni keskpaigaks oli ühtse Euroopa valuuta alates aasta algusest dollari suhtes langenud rohkem kui 16%.
Euro vahetuskursse fikseerib Euroopa Keskpank ning need arvutatakse Euroopa ja maailma keskpankade ühisandmete põhjal igal tööpäeval, tavaliselt kell 15.15.
Praktiline info:
– Kroonid vahetatakse eurodeks kursiga üks euro 15,6466 krooni eest.
– Pangakontol olevad kroonisummad muutusid 1. jaanuarist automaatselt eurosummadeks. Kontod konverteeriti ühe eurosendi täpsusega ja lõppsummad ümardati kolmanda koha järgi pärast koma.
– 1. jaanuarist ei saa ülekandeid enam Eesti kroonides teha ning ka kaardimaksed muutusid europõhisteks.
– Kroone saab eurodeks vahetada kõigis pangakontorites pool aastat. Teenustasu selle eest ei võeta ning raha vahetuskursiks on 15,6466.
– Mõnedes pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul, Eesti Pangas tähtajatult.
– Aasta kahel esimesel nädalal on võimalik raha vahetada ka postkontorites.
– Kauplused näitavad hindu nii kroonides kui ka eurodes veel pool aastat.
– Maksud, toetused ja riigilõivud ümardatakse eurole üleminekul inimestele soodsamas suunas.
VES/
rahandusministeerium
