Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine
Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega.
Eesti Teadusagentuuride uurimistoetusi said protsentuaalselt kõige vähem humanitaar- ja sotsiaalvaldkond.
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop ütles, et kirjandusmuuseumil oli kuus-seitse taotlust. “Saime ainult ühe järeldoktori ja kolmest oluliselt grandist, ma rõhutan, teised ei olnud olulised meie jaoks, ei saanud me mitte ühtegi, mitteolulisi ka ei saanud, lihtsalt järjepidev tegevus sisuliselt lõpetati,” ütles Sutrop. Ta lisas, et kogu Eestis ei saanud ükski Eesti kirjandusega tegelev tiim granti.
Sutrop lisas, et muuseum koondamistest ei pääse, kuid proovib teha seda nii vähe kui võimalik.
Kõige kriitilisem on olukord Eesti rahvaluule arhiivis. Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv lisas, et rahast ilmajäämise tulemusel peab koormustega juba lähinädalatel midagi ette võtma.
Halvemast päästab kirjandusmuuseumi riigi rahaline garantii, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile.
Lisaks Kirjandusmuuseumi rahastamisprobleemile ja Eesti Keele Instituudi olemasolu ähvardavale ümberkorraldusele on väga murelik ka Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, kes jäi sel aastal samuti ilma uurimistoetusest.
Tegutsemisruum on ühtäkki väga ahtaks muutunud mõlemal ülikoolidevälisel eesti kirjandust uurival kompetentsikeskusel (ja ega neid Eestis rohkem polegi).
UTKK annab oma Facebooki lehel teada, et nende tegevust on piiranud juba riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” kadumine möödunud aastal, millest varem oli UTKKle, eriti selle Nõmme muuseumiosale suur tugi. Nii et uus aasta on tulnud ohutunde järsu tõusuga eesti keele ja kirjanduse teadusliku uurimise jätkuvuse suhtes.
Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Aado Lintrop, kes möödunud nädalal teema oma blogis üles võttis (loitsija.blogspot.com), näeb murekohana, et grantide saamisel mängib liiga palju rolli teemade rahvusvaheline menukus, mis aga Eesti kirjandusel ja folklooril puudub.
“Keegi sellega ei tegele peale meie ju, me ei saa ju eeldada, et tuleb keegi, kas Ameerikast või Hiinast või Indiast siia ja hakkab Eestit uurima,” lausus Lintrop.
“See, mis praegu juhtub, oli ammu oodatud ja kardetud, sest kasutatav teaduse rahastamise süsteem lihtsalt ei võimalda rahvusteadustel ellu jääda, “ kirjutab Lintrop südamevaluga oma blogis. “Kui paneme omavahel konkureerima geenitehnoloogia ja regilaulude uurimise, on tulemus juba ette selge. Oleme jõudnud hullemasse olukorda kui nõukogude ajal, sest siis nõuti vaid väitekirjade vene keeles kirjutamist, nüüd aga tahetakse kogu teadus teha ingliskeelseks.”
VES/ERR/meedia
