Välisturistide hulgas väga menukas KGB kongide muuseum Riia tänava hallis majas saab juurde suure ruumi, kus näidata filme ja pidada ka muuseumitunde, kirjutab 20. jaanuari Tartu Postimees.
Kaheksa aastat tagasi avatud Tartu linnamuuseumi filiaal näitab kunagise krediidikassa keldris olnud NKVD/KGB kinnipidamisruume, koridore ja kartsereid nii, nagu need toona olid.
Mullu kogunes Eesti lähiajaloo tumedamat poolt tundma õppida tahtvaid külastajaid umbes neli tuhat, neist enam kui pooled olid pärit välisriikidest. Peamiselt Soome, Rootsi ja Saksa turistid, aga näpuotsaga ka Venemaalt pärit inimesi. Viimaste kohta ütleb Tartu linnamuuseumi direktor Merike Toomas, et ei ole kordagi saanud tagasisidet, et nähtu oleks venemaalasi ärritanud või solvanud.
Välisturistide suurt huvi nimetas Toomas isegi mõneti üllatavaks – palju on kõnesid ja kirju, kus juba varakult uuritakse, kas sellesse muuseumisse ikka saab.
Kongide muuseumil on kõigest 129,5 ruutmeetrit pinda, seegi väikesteks ruumideks jagatud, nagu omal ajal oli. Kõige suurem ruum on 16-ruutmeetrine ja see on ka ainus koht ajutiste näituste korraldamiseks. Linnamuuseumi lähiajaloo uurimise tulemused on näituse vormis olnud just nimelt seal väikeses toas.
Muuseumi püüdlused laienemiseks ruumi leida kandsid viimaks vilja, kui maja omanik oli nõus muuseumi käsutusse andma 45,4 ruutmeetri suuruse keldriruumi.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi kinnitas linnavalitsuse toetust muuseumi laienemisplaanidele ja eilsel linnavalitsuse istungil sai Merike Toomas ka loa rendileping allkirjastada.
Sasi ütles, et muuseumi oli vaja laiendada suure nõudluse tõttu. Ajalooõpetajad on andnud märku, et selles muuseumis võiks koolitunde pidada, aga seni polnud kohta. Kohapeal saavad lapsed rohkem teada ja meelde jääb ka paremini.
Uus ruum võimaldab nii koolitunde kui ka suuremal pinnal ajutisi näitusi, ja mis ka tähtis, näidata filme, mida on muuseumil päris palju.
Otsustamist kergendas see, et muuseumi laiendamine ei ole kitsikuses linnaeelarvele suureks koormaks, sest omanik ei soovi selle uue ruumi eest sentigi renti. Remondiraha on eraldanud Ameerika Eesti Fond (124 000 kr) ja kommunaalkulud (aastas umbes 20 000 kr) tasub linnamuuseum oma majandamiseelarvest.
Fond on lubanud katta ka esitlustehnika soetamise kulud suurusjärgus 40 000 krooni ja varem on eraldanud 10 000 krooni, mis läheb mööbli hankimiseks.
Ameerika Eesti Fond toetas ka muuseumi loomist sajandivahetuse paiku. 2001. aastal maja omanikuga sõlmitud rendilepingu kohaselt peab muuseum tasuma kuurenti 10 krooni ruutmeetrist ja kommunaalkulud. Leping on sõlmitud aastani 2016.
Jüri Sasi kinnitas, et juba on olnud kõnelusi ka muuseumi jätkamisest pärast praeguse lepingu lõppemist ja omanik on seda mõtet toetanud, kuid iseküsimus on, milliseks kujuneb rendimäär.
Merike Toomas rääkis, et muuseum oleks väga huvitatud ka edasisest laienemisest, kuid praegu ei ole hoones vaba pinda. Näitamiseks ja rääkimiseks on materjali veel küllaga.
