• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Ameeriklane vast ei usuks…

VES by VES
11. jaanuar 2010
A A
32
VIEWS
Jaga Facebook'is

… et lumekate, mis 3. jaanuari hommikuks oli Tallinnas kasvanud 62 cm paksuseks, on enim, mida pealinn oma turjakesel on iial korraga kandnud. Enne jõule sadas ju ühe raksuga Washington DC kandis maha pea 70 cm nagu naksti, mis oli erandlik, aga mitte ennekuulmatu. Eestis on muinasjutuliselt palju lund ja aina tuleb juurde, aga see ei tundu olevat rekordiliselt palju. Ilmselt on kõik asjad Põhja-Ameerikas ikkagi suuremõõtmelisemad, k.a. tsüklonid ja nende kandamid. Lumetormidest räägitakse siin harva; siin lihtsalt sajab. Vahel tugevamalt, vahel justkui hõljudes taeva poole tagasi. Kummaline on see, et praegu on Eestis just Tallinnas kõige enam lund sadanud, mitte kirde- ja kagu-Eestis, mida võiks pidada siinseks “lumevööndiks” (snow belt).


See viimane pole siin üldse tuntud väljend, mul on see lihtsalt torontolasena külge jäänud Suurjärvistu mõjust. Muuseas, kõige paksem lumi, 97 cm oli Eestis 1924. aasta märtsis Virumaal Pagaris, teatab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (www.emhi.ee).
… et paljud eestlased toovad jõulupuud tuppa alles jõuluõhtul ning kaunistavad neid ehtsate küünalde ehk elavate tulesammastega! Pean tunnistama, et mul oli ka ränk kiusatus kuusepoiss enneaegselt tuppa tassida, kui ta rõdul kinniseotuna mind piidles kui pantvang. Vahel tundus, et pühadekarusell ammu tiirleb mujal, miks me endale veel meeleolu ei luba?! Samas mõistsin, et on äärmiselt eestlaslik oodata (kannatada, vaos püsida), õigel ajal alustada ja mitte unustada, et pühad võiks lõppenuks kuulutada kõige varemalt kolmekuningapäeval, mida Põhja-Ameerikas tõenäoliselt üsna vähesed meenutavad. See, et puu on küünlaleekides, tundub ühest küljest tõesti hulljulge samm. Teisalt, süüdatakse küünlad vaid jõuluõhtul, kui puu on kõigi tähelepanu keskpunkt, jõuluvana kõrval. Seetõttu on kuuseke igapäevaselt meil ka tagasihoidlikult pime, kuid kindlasti mitte märkamatu.
Kas keskmine ameeriklane usuks, et jõulukuusk võibki tulemöllus oma lõpu leida? Sihilikult? Mitmetes linnades ja külades on ühine jõulupuude põletamise komme. Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimub see näärikuu teisel poolel lausa valgusfestivali raames, kus puudest saavad teiste kõrval ka väikestviisi tuleskulptuurid (www.valgusfestival.ee).
… et Eestis elab palju inimesi, kelle perekonnanimeks on Winter, Snow squall, Snow, Sleet või Hail? Aga on! Tegin väikest nimede statistikapäringut rahvastikuregistri riigiportaali  (www.eesti.ee) kaudu  ja inimesi, kelle perekonnanimeks on Tali on 698, Tuisk 481, Lumi 373, Lobjakas (vesine sulalumi) 123, Rahe 108. Paraku on päringute kasutamiseks vajalik isiku tuvastamine ehk siseneda saab vaid ID kaardi (arvuti küljes ID kaardi lugejaga) või internetipanga kaudu, kui sul on Eestis pangaarve ja vastavad koodikaardid. Huvi puhul küsige, et tuttav kodanik aitab, kellel need on. Lisaks eesnimedele Talvi (177), ning poistel Talis (100) ja Talvar (10), olen ajakirjanduses hiljuti kohanud tüdruklapsi, kellel eesnimeks Rahe, Tuisu ja Lumi. Tore, et on neid, kes eesti keelest inspireerituna oma lastele nimesid panevad. Mul on tuttav sõbranna Lumme (sellenimelisi naisi elab Eestis hetkel 18), kuid selle nime puhul võib olla inspiratsiooniks lumi ja/või tema lummus.
… et kell 11 vana-aasta õhtul kõlab Eestis omajagu ilutulestikupauke, sest siis saabub uus aasta Moskvas, millele elab kaasa osa vene rahvusest inimesi. Kas lehelugejad kell 2 p.l. läänerannikul ehk kell 17.00 idakaldal Eestile mõeldes väikest pauku tegid või teetassikest tõstsid?
Uue aasta hommikul panevad paljud siin tähele, keda võõrast nad esimenena kohtavad. Vanarahvas lausa uskus, et “Naised ei tohtinud uusaastahommikul esimesena teise peresse minna, sest seda peeti õnnetuse endeks. Esimene õnnitleja uuel aastal pidi olema mees.” (!) Selgus, et minagi omamoodi uskumuste ohver, sest kui uue aasta päeval autot lumest puhastades tuli meie trepikojast tuttav venelanna ja lausus midagi “snovum-godum’i” sarnast (“Snow?” mõtlesin mina), mis riimi tõttu kostus küllaltki nõiduslik, muigasin ma talle, ega osanud rumaluke midagi viisakat vastu öelda! Kuidas see mind painama jäi: naine ja mina veel ebaviisakalt tumm, justku teda ja seega uut aastat mitte tunnustades! Lauri abiga hiljem harjutasin vene keeles head uut aastat “s novym godom”, kuid seda neiut pole siiani jälle näinud, et olukorda (ja kogu aasta väljavaateid) parandada. Pealegi on täna, kui teile kirjutan, viimane päev head uut soovida, muidu pead pudeli loovutama. Kas keskmine ameeriklane seda usuks?!

Riina Kindlam,
Tallinn

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
24
“Saagu laste- ja peresõbralik Eesti eelseisvate ja kõikide valimiste teemaks”

“Saagu laste- ja peresõbralik Eesti eelseisvate ja kõikide valimiste teemaks”

5. november 2026
28
Eesti Muusikaauhinnad 2027 gala toimub tuleva aasta 6. märtsil

Eesti Muusikaauhinnad 2027 gala toimub tuleva aasta 6. märtsil

26. oktoober 2026
47
Põgenike ja represseeritute saatusi avab Eesti mälu ja migratsiooni andmestu EMMA

Põgenike ja represseeritute saatusi avab Eesti mälu ja migratsiooni andmestu EMMA

17. oktoober 2026
55
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026
Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

6. november 2026
1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

6. november 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Not enough quota to unlock this post
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?