Läänemeresoomekeelte põhjarühmast on asukoha suhtes Eestile kõige lähem Ingeri, Ingerimaa ja selle elanikud ingerlased ehk isurid.
Ingerlased on üks vähimaist läänemeresoome rahvastest, ometi eksisteerib ta nimi Nestori kroonikas juba 4. sajandil, nimega isurlased, mis oli selle keelerühma vanem nimetus.
Ingeri ja Ingerimaa nimi on tuletatud Neeva jõe lõunapoolsest lisajõe nimest, mis soome keeles ja ingeri murdeis on Inkers ja vene keeles Izhora.
Inkere jõeorgu peetakse ingerlaste algasupaigaks, mille all mõistetakse Soome lahe lõunapoolset rannikuala Narva ja Peterburi vahel. See on umbes 150 kilomeetri pikkuse rannajoonega suhteliselt madal maa, rohkete metsade, arvukate lahtede ja jõeorgudega.
Ajalooliselt aga ulatuvad Ingerimaa piirid Narva jõelt Laadoga järveni, samuti alad mõlemal pool Neeva jõge. Vene tsaar Peeter I rajas sinna a. 1703 St. Peterburi ja hävitas armutult selleks soome, ingeri ja teiste hõimude külad.
Ingerlased on väljasurev rahvas. Aastal 1848 teostatud rahvaloenduse kohaselt leidus Ingerimaal sel ajal umbes 17 800 ingerlast ja teiste hõimudega kokku umbes 100 000 inimest. 1959. aastal Nõukogude Venemaa rahvaloenduse põhjal aga ainult 1100 isikut. Järgnevail rahvaloendustel ei ole enam seda rühma eraldi nimetatud. Soome suure entsüklopeedia andmeil leidus kolmekümnendate aastate keskel umbes 20 000 ingerikeelset inimest, kes elasid 130-s külas. Perioodil 1929–1936 küüditati ingerlasi ja tühjendati kõik Põhja-Ingeri piirikihelkonnad, kokku 50 000 inimest. Suurem osa neist viidi Jenissei ja Leena jõgede vahelisele alale, osa Sahhalinile ning Koola poolsaare kaevanduspiirkondadesse.
Teine Maailmasõda mõjus hävitavalt ingerlastele. Tuhanded surid nälga ja haigustesse ning lahingute tõttu, kuna Ingerimaa oli Leningradi piiramisrõnga otseseks tagalaks. Saksa okupatsioooni ajal evakueeriti sõja jooksul Ingerimaalt 65 000 ingerimaalast Eesti kaudu Soome, vastava erikokkuleppe alusel Saksa ja Soome võimude vahel. Evakueerimissadamaks oli Paldiski, kust lahkus üle 35 laeva. Vaevalt aga oli viimane laev Soome jõudnud, kui Soome oli sunnitud sõlmima rahu Venemaaga, mis nõudis ka ingerlaste repatrieerumist. Osa ingerlasi, umbes 5000, suutis siiski Rootsi põgeneda. Vastupidiselt lootustele ei viidud Soomest repatrieeritud ingerimaalasi tagasi nende kodukohtadesse. Osa neist viidi lõunapoolse Volga ja selle harujõgede piirkonda, osa aga Siberi karistuslaagreisse. Hilisemail andmeil on aastast 1956 peale hakanud Eestisse tulema endisi ingerimaalasi muudest Nõukogude Liidu osadest. Neid on registreeritud soomlastena, kuid tõenäoselt on nad endised ingerlased.
Ajaloo vältel on ingerlased koos oma hõimudega sõdinud nii Venemaa poolt kui vastu, Rootsi poolt ja koos venelastega selle vastu. Kõik need piirimuutused ja pidevad sõjakäigud tõid kaasa suuri muudatusi Ingerimaa rahvastiku koosseisus. Osa põgenes koos karjalastega Venemaale, osa hukkus sõdade, nälja ja taudide tõttu. Rootsi võidu järele toodi Ingerimaale uusi asukaid Soomest. Enamik soome murrete rääkijaid on luteriusulised, Ingerimaa varasemad asukad, isurid, kuuluvad apostliku õigeusu kirikusse.
Ingeri keel pärineb algupäraselt karjala keelest, nagu ingerlased ise oma keelt nimetavad. Vanasti on venelased kutsunud kõiki läänemeresoome hõime nimega tshuud.
Soome keeleteadlased peavad kõiki Ingerimaal kõneldavaid keelevariante soome keele murreteks. Osa praegusaegseid keeleteadlasi aga arvab, et ingerlasi tuleb vaadata kui maa tõelisi algasukaid ja selle tõttu nende keelt kui täiesti iseseisvat keelt. Ingeri keeles on tähelepandavaid sugemaid nii soome kui eesti keelest. Nii moodustab see keel mõnes suhtes teatud vaheastme soome ja eesti keele vahel.
Kuigi ingeri kirjakeelele kunagi ei antud võimalust kasvada kultuurikeele tasemele, on Ingerimaa murded ometi andnud suure kultuuriloolise panuse. Soome mahukast rahvalaulude kogumikust moodustab Ingerimaa osa 9 köidet. Nii on Ingerimaa tõeline laulude kodumaa.
Tartu rahulepinguga 1920 kinnitati Eesti ja Venemaa piir nii, et väiksem osa Lääne-Ingerimaast jäi Eesti territooriumile. See osa oli Rosona ja Luuga jõgede ümbrus, kus Eestile jäi 13 ingeri küla umbes tuhande elanikuga Rosona jõe ümbruses. Asukoht oli looduslikult väga ilus, puhas liivane mererand üsna ligidal. Neis lilledega ümbritsetud taludes võisid ingerlased elada rahulikult Eesti Vabariigi kaitse all.
Helsingins, Soome rahvamuuseumis, on Karjala osakond, kus üks tuba on ingerlaste jaoks. Seal on massiivne mööbel tumepunase ja musta värviga.
Paguluses, hajutatuna teiste rahvaste sekka, on ingerlaste hulgast kerkinud silmapaistvaid kirjanikke, teadlasi ja kultuuritegelasi.
Hildegard Rink
