Maikuu esimesel pühapäeval kogunesid koorijuhid Tallinnas Estonia kontserdisaalis, et osaleda 2019. aasta juulis toimuva 150. juubelilaulupeo ”MINU ARM” teemalisel seminaril, mille vältel esitasid valitud koorid laulupeol esitlusele tulevat repertuaari.
Iga liigijuht rääkis põgusalt ka valitud lauludest ja vastas saalist tulnud täpsustavatele küsimustele ning dirigendid andsid juhatatud lugudele kaasa omapoolseid soovitusi, mida lugude õppimisel silmas pidada ja mida kajastatakse ka koorijuhtidele koostatavas töölehes. Eraldi toodi välja eesti keele olulisust ja välja artikuleerimist. Ka saalis viibijatele anti mitmel korral võimalus ühiseks kaasalaulmiseks. Kui rääkida lühidalt repertuaarist, siis ühendkooride esituses saab laulupeol kõlama uus laul Igaviku tuules (Pärt Uusberg /Kristjan Jaak Peterson, Juhan Liiv, Eesti rahvaluule), mis on laulupeo kantaat ja autori Pärt Uusbergi sõnade kohaselt mõeldud just laulukaare all esitamiseks. Laul koosneb kolmest tekstielemendist ja Eesti luulest, mille ühendavaks osaks regilaul. Esitlus oli muljetavaldav ja sellele saalist järgnenud raugematu aplaus kinnitas seda veel omakorda. Siinkohal olen kohalviibinuna veendunud, et tegemist on vägagi õnnestunud teosega. Esile võiks tuua ka teisegi uue teose Üksi pole keegi (Tauno Aints/Urve Tinnuri), mille esitajateks seminaril Eesti Ukuleele orkester, Estonia Seltsi Segakoor ja dirigendiks laulupeo kunstiline juht Peeter Perens.
Tegemist on ühega kolmest esimese laulupeo päeva ühislaulust. Segakooride kavas on seekord aga kolm uut tellimusteost, millest toodi esile Kadri Voorandi lugu Ära mind lahti lase, mida dirigeerib Valter Soosalu ning lauljate jaoks pisut raskevõitu Isamaale, mille kirjutas Eino Tamberg aastal 1955 ja mida esitati esmakordselt 1969. aasta juubelilaulupeol. Järgmisel aastal toimuval laulupeol esitab seda kontraste täis lugu 13 000 segakooride lauljat. Naiskooride liigijuht Raul Talmar viitas oma tutvustuses, et uue laulu Ilmaratas (Henri Laks, seade Ene Uibo) näol võiks öelda, et tegemist on kõigile tuttava loo Päikeseratas jätkuga. Ja kindlasti saab peol kuulda ka teisigi uusi seadeid ning rahva legendaarseid lemmikuid nagu Tuljak, Mesipuu poole ja Kungla rahvas.
Seminaril osalenuna jäid mulle saalist lahkudes eredamalt meelde kantaat Igaviku tuules ja koos liikumisseadega esitatud Kergotamine (fotol).
XXVII laulupeo kunstiline juht Peeter Perens on öelnud repertuaari kaassõnas aga alljärgnevat: “2019. aasta laulupeo kava on koostatud inspireerituna meie elukultuuri kahest allikast – vanadest läänemeresoome juurtest ja tänasest osadusest õhtumaise kultuuriga. Laulud ja orkestripalad on valitud nõnda, et nad peegeldaksid meie euroopalikkust ja samas ürgset maalähedust. Nii on üksteise kõrval ja sees leidnud oma koha eesti runoviis ja Peterburi koolkonna kompositsioonitehnika.”
Seega jääme huviga ootama XXVII & XX laulu- ja tantsupidu!
Tekst ja fotod:
Evely Koitla
