Valitsus otsustas teha maksusüsteemis laevandussektorile ja meremeestele erandi ning luua digilahendustel põhinevad infosüsteemid, mille seas on ka e-residentidele kättesaadav e-laevaregister.
Maksubaasiks ehk selleks, millelt maksu arvutatakse, võiks valitsuse hinnangul olla 750 eurot. Ees seisab veel valik, kas 750 eurolt arvestada tulumaksu tavapäraselt 20 protsenti või 11,6 protsenti, mis on kohaliku omavalitsuse maksumäär.
Ka tööjõumaksude suhtes soovib riik kehtestada erandi. Sotsiaalmaksu arvestataks samuti 750 euro kui maksubaasi lae pealt. Ülejäänu on maksuvaba.
Teiseks otsustati, et laevandusettevõtetele hakatakse juurutama ettevõtte tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu. See oleks Eesti maksusüsteemis erandlik, kuid on tavapärane mujal Euroopas. Laevandusettevõte saaks seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu laeva kogumahutavuse ühiku pealt. Selle määr vajab veel eraldi otsustust.
Lisaks otsustas valitsus luua nüüdisaegsed digilahendustel põhinevad infosüsteemid, mis toimiksid paberivabalt ning oleksid kättesaadavad kõikjal maailmas.
Näiteks e-laevaregistri teenus, mis võimaldab registreerida e-residentidel laevu distantsilt, et laeva registreerimiseks ei peaks laevaomanik Eestisse tulema ning neil ei peaks olema siin füüsilist esindajat.
Seadusemuudatuste tagajärjel peaks 2029. aastaks olema Eesti lipu all 300 laeva. Otsused on praegu tehtud arvestades suuri kaubalaevu, mis teevad rahvusvahelisi sõite ja mille kogumahutavus on 500 või rohkem, samuti reisilaevu suhtes, mille kogumahutavus on üle 500 ning mis sõidavad Euroopa Liidu välistel liinidel.
Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põikliku sõnul on valitsuse otsuse tagamaa ja põhjus see, et Eesti lipu alla tulevate laevade puhul kasvaks seda teenindav kaldasektor. Laevad toovad Eestile raha sisse registritasude kaudu, aga see on pigem marginaalne summa, võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal kaldasektoril on.
Veeteede amet alustas laevade Eesti lipu alla toomise kava väljatöötamist viie aasta eest.
Eelmise aasta juunis hakkas koos käima töögrupp, kes laevanduse olukorda analüüsis ja lahendusi pakkus. Soov tuua rohkem kaubalaevu Eesti lipu alla on kirja pandud ka koalitsioonilepingusse.
1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. Praegu sõidab mõne teise riigi lipu all umbes 60 Eesti päritolu laeva.
VES/PM
