Võilillest (Dandelion) saab abi reuma, artriidi, radikuliidi, tedretähnide, nahalööbe, ekseemide ja muude tõbede vastu. Arvatakse, et ükski teine roheline taim ei sisalda nii palju mikroelemente kui võilill. Ravimtaimena hinnati võilille kõrgelt juba muistsel ajal, teda on nimetatud lausa elu eliksiiriks.
Harilik võilill (Taraxacum officinale) on kultuurvormidest oma metsikute sugulastega võrreldes õrnema konsistentsiga ja mitte nii mõru. Kuid ära ei maksa põlata ka metsikud võililli, mida praegu juba tasapisi toidulauale tooma hakata saab.
Võilill on hea vahend ateroskleroosi vastu, sest viib organismist välja kolesterooli ja jääkaineid. Võilillelehtedes leidub A-, B- ja C-vitamiini, juurtes orgaanilisi happeid, vitamiine, suhkrut. Õietolmus on boori, mangaani ning teisi mikroelemente.
Noore võilille mahl on tõhus profülaktiline vahend. Pannes mahlapressi noore võilille lehti, õisi ja juuri ning lisage porgandit – saab suurepärase rohu sissevõtmiseks ennetamaks mitmeid tõbesid.
Seedehädade ennetamiseks valada 2 tl peenestatud võilillejuurtele 1 kl külma keedetud vett, lasta 8 tundi seis-ta. Juua tühja kõhuga ¼ kl 4 korda päevas.
Unetuse, gaaside, kõhukinnisuse, hüpertoonia korral valada 10 g õitele 200 ml külma vett. Keeta 15 min, lasta 30 min seista, kurnata ja võtta 1 sl 4 korda päevas.
Ekseemi ravimiseks teha pulber ükskõik millisest võilille osast ning segada meega (1 : 1). Määrida haiget kohta, pesta maha sooja veega.
Kui võilille lehti pleegitada, kaob mõrkjas maitse ja nad muutuvad mahedalt vürtsikaks ning muredaks. Pleegitamiseks panna lehepuhmiku peale kast, tünn vm anum. Võilillepeenra võib katta musta kilega.
Noori lehti võib hakkida võileivale ja teha salatiks. Vanemaid lehti kasutada nagu spinatit, lisades supile ja ühepajatoidule. Juuri saab süüa nii toorelt kui keedetult, neist võib teha teed ja “kohvi”.
Maaleht
