Vastus Mike Calamuse kirjale VES nr 7 neljapäeval, veebruar 2023 “Eesti ei pea iga rumalusega kaasa jooksma!
Mike Calamus nimetab, et enamus potentsiaalseid suurinvestoreid ei vaata, kui suurejooneliselt mingi riik rohepööret üritab läbi viia. Suurinvestorid otsivad kõige odavamat tööjõudu, kus neil ei ole mingit vastutust tööliste tervise ja heaolu üle. Sinna otsa veel vajavad nad vabad käed looduse ja joogivee rikkumiseks. Veel parem on, kui nad saavad odavalt maapõuest võtta väärtuslikke mineraale.
On isegi veel parem, kui nad tegelevad riigijuhtidega ja valitsejatega, kes juhivad raha oma taskusse ja sealt edasi mujale, suurendades oma pesamuna. Juba on liikunud osa suurinvestoreid edasi Aasiast Aafrikasse.
Ta toob näiteks Ungari, kes toodab 80% energiast fossiilkütusest kui ühe positiivse näitena arukusest.
Kas siis selle CO2, mis Ungari õhku paneb, jätab ta omale või läheb see ilmaruumi? Kliimamuutused on läinud järjest ägedamaks ja kiiremaks kui arvati paarikümne aasta eest. Juba on kliimamuudatus tekitanud põgenikke.
Kliimamuudatustega tegelemine ja CO2 vähendamine pole rumalus. Rumalus on teadust hülgav liikumine, et ainult rohkem raha teha. Ja see raha läheb väikesele grupile ega pane leiba lauale enamusele.
Mida saavutavad riigid, kes tahavad EL nõudeid mitte täita ja olla iseseisvad? Meie ei ela enam nagu kaua aja eest kaugel üksteistest oma kuningaga mäe otsas lossis müüri taga. Elame ligistikku ja liikvel. Suurvõimud vaatavad kus ja mis võtta.
Mida siis Mike Calamus ja EKRE soovitavad Eesti riigile?
Tiia Rettig
