Valitsus kinnitas 23. septembril järgmise aasta riigieelarve eelnõu, kus tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot ja kulude mahuks 8,54 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad tulud 7 protsenti ja kulud 6 protsenti.
Selleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks, tõusevad kaitsekulud 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, moodustades kokku 412 miljonit eurot ehk 28 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Suurima osa järgmise aasta kaitseeelarvest moodustavad relvastuse ja varustuse hanked. Jätkatakse Ämari lennubaasi väljaehitamist, et tagada liitlaste lennukitele vajalikud tingimused. Lisaks sellele kaetakse kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis.
Sisejulgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest tuleval aastal 425 miljonit eurot, mida on 21 miljonit eurot ehk 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Raha eraldatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiivtehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse.
Valitsus tõstab avaliku sektori asutuste palgafondi vähemalt 3 protsenti, keskmisest suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad lisaks sisejulgeoleku töötajatele õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad.
Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud moodustavad riigieelarvest konkurentsitult suurima osa, ulatudes 2015. aastal 33,5 protsendini ehk 2,86 miljardi euroni, mida on järgmisel aastal 193 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti enam kui aasta varem.
Perede toimetuleku suurendamiseks tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Tulumaksu langetamisega jätkub pensionite maksuvabastus, seega saavad vanaduspensionärid järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus.
Järgmisest eelarveaastast tuleb tasuta koolilõuna ka gümnasistidele, mis lubab eriti kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest pärit noortel kindlamini õppimisele keskenduda. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ligi 22 000 gümnasistile vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.
Tulumaksumäär langeb praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse langemine 3 protsendilt 2,4 protsendile.
Riigi Kinnisvara ASi kaudu investeeritakse järgmisel aastal Toompeal asuva riigikontrolli büroohoone, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusringhäälingu hoonete, samuti Balletikooli fassaadi remonti ning näiteks Vormsi komando, Pärnu politsei- ja pääste ühishoone ning Piusa ja Ruhnu kordonite ehitusse ja rajamisse.
