22. augustil tähistas välisministeerium oma 100. sünnipäeva piduliku vastuvõtuga Kadrioru Lilleaias. Sündmus on märgilise tähtsusega, kuna välisministeerium on ainuke Eesti riigiasutus, mis on tegutsenud ilma vaheaegadeta terve sajandi.
Kõnesid pidasid välisminister Sven Mikser ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kes tunnustasid välisteenistuse ajaloolist ja jätkuvat olulisust Eesti Vabariigi iseseisvuse hoidmisel ja edendamisel.
„Tänase pidupäeva peakangelased on meie diplomaadid. Nende panus Eesti riigi loomisesse, hoidmisesse ja ehitamisesse terve sajandi vältel on olnud hindamatu. See on isetu töö, mis nõuab peent kultuuritundmist, oskust Eesti huvisid väärikalt esindada ning annet luua ja tugevdada sõprussuhteid tihtipeale hoopis teistsuguses kultuurilises ja õiguslikus keskkonnas,“ sõnas Mikser.
President Kersti Kaljulaid ja välisminister Sven Mikser.
„Pikal teel ohtlikus ja keerulises maailmas vajame sõpru ja liitasi. Nende suhete ja sildade ehitamine on diplomaatide töö ja kohustus,“ rõhutas välisminister. „Olgu tegemist Eesti julgeolekuhuvide kaitsmise, majanduse konkurentsivõime tagamise või meie kodanike abistamisega välismaal, on meie välisteenistus kõrgel tasemel,“ lisas ta.
President Kaljulaid tõi oma kõnes välja, et Eesti diplomaadid on Eesti huvide eest seistes alati leidlikud, rahulikud ja entusiastlikud. Riigipea lisas, et Eestile on oluline, et maailmas säiliksid väärtused, mis hoiavad alles väikesed riigid, kuid väärtused, millele tahame toetuda Eestist väljaspool, saavad meid kanda ainult siis, kui austame neid ka riigisiseselt.
Vastuvõtul osalesid praegused ja pensionile läinud välisministeeriumi töötajad, endised välisministrid ja teised Eesti diplomaatiale panuse andnud isikud.
Välisministeeriumi ajaloost
Eesti Vabariigi välisministeerium on töötanud vaheaegadeta 100 aastat järjest ja on ainuke riiklik institutsioon, mis ei lakanud eksisteerimast nõukogude okupatsiooni ajal. 1940. aastast tegutsema jäid tegutsema Eesti Vabariigi välisesindused riikides, mis ei tunnustanud Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. New Yorgi Peakonsulaat töötas Johannes Kaivu ja hiljem Ernst Jaaksoni juhtimisel kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. Näiteks deponeeriti 23. juunil 1969. aastal koos Apollo meeskonnaga Kuule teiste maailma riikide avalduste seas ka Jaaksoni läkitus Eesti Vabariigi nimel. Eesti saatkond Londonis tegutses kuni 1989. aastani ja taasavati iseseisvuse taastamisel.
Kuigi välisministeerium tähistas juubelit EV100 suvisel peonädalal, ei sündinud Eesti välisteenistus ühel kindlal kuupäeval, vaid kujunes pikema protsessi tulemusena. Otsus moodustada Eesti välisteenistus võeti Maapäeva poolt vastu juba 7. septembril 1917 ja selle välisdelegatsiooni liikmed panid aluse esimestele Eesti saatkondadele.
Välisministeeriumi tegeliku tegevuse algusajaks võib pidada 1918. aasta 14. novembrit, mil Inglise ja Prantsuse konsulile Helsingis saadetud kirjas paluti relvastust ja abi, et takistada varade ja toiduainete maalt väljavedamist Saksa vägede poolt.
Tänasel päeval on Eestil 45 välisesindust ja ligikaudu 200 aukonsulit. Välisministeeriumi peamajas ja välisesindustes töötab kokku 585 inimest.
