Tänavu juunis on see aeg, kui võime öelda, et Vaba Eesti Sõna ilmumise algusest möödub 75 aastat.
Vaba Eesti Sõna on 75 aastat talletanud paguluseestluse lugu ja ajalugu, vahendanud eestlaste ühiseid ettevõtmisi Ameerikas ja üle maailma.
Plaanime juubelit tähistada New Yorgi Eesti Majas 5. aprillil kell 14.00 “Vaba Eesti Sõna 75: kunst siduda tulevikku ja minevikku”.
Eesti Mälu Instituudi mälutalletamise ja mäluvärskendamise seminar
Eesti Mälu Instituut (Tõnismägi 8, Tallinn https://mnemosyne.ee/) pidas 27. jaanuaril Eesti ja eestlas-te mälu jäädvustamise hetkeseisu tutvustamise seminari.
Üldpilt erinevatest perioodidest andis omakorda ülevaate, et tegelikult ei ole eesti inimeste igapäevaelu mälulugude kogumine kaugeltki piisav. Näiteks paguluses ja Välis-Eestis elanud inimeste lugusid on nii vähe talletatud, et üldpilti see ei anna.
Näiteks Rocco Giansante tutvustas Yad Vashemi arhiivi, kus mälu väärtustatakse sel määral, et eesmärk on võimalikult paljude elulugude talletamine, sest “tühiseid inimesi ei ole, meie väärtustame kõrgelt kõigi inimeste elatud elusid”. Yad Vashem asutati 1953, selles töötavad ajaloo profid, kes püüavad talletada kõikide riikide juutide elulugusid.
Allar Tui tutvustas veebiportaale ja andmebaase, ajastu vaimust annavad pildi inimesed, kes jutustavad oma elu (vt eestikeelsed vestlused 1- 4 tundi ja lühiintervjuud viis minutit, https://kogumelugu.ee/).
Rumeenia mälukeskusest Oana Nestian tutvustas nelja elementi, kuis õpetada identiteeti ja ajalugu. Aluseks peaks olema üldisem tähenduste ringkäik, mida hoiavad ülal kool, muuseumid, ajakirjandus:
1. identiteet – 2. ajalugu ja mälu – 3. õpetamine – 4. kultuur ja kultuuripärand
Kui seda nelja-ringkäiku tervikuna vaadata, siis tegelikult toimub kultuuriruumis kõik see koos – koos elavad identiteet (stereotüübid, kujutlused), ajalugu (oma kohtade ja sündmuste ja sündmuspaikade tutvustused), õpetus (oma interdistsiplinaarsuses ja humanismi põhjal), kultuur ja kultuuriväärtused (oma kultuurikohtade elavdamise ja üha uuesti loomingulise materjalina ringeldes).
Kõike seda sama teeb ajaleht.
Miks on Vaba Eesti Sõna kui mäluhoidja ja elavdaja oluline
Eesti Mälu Instituudi seminaril keskenduti 20. sajandi II poole mälu kogumisele ja õpetamisele. Kõik, mis tuli jutuks, tundus otseselt nii Vaba Eesti Sõna tööde ja arhiivi oluline osa materjalina ning teisalt kutsus Vaba Eesti Sõna arhiiviga elavamalt tutvuma.
Vaba Eesti Sõna on väga eriline ajaleht kogu Eesti kultuuriruumis. See on olnud ideaalide hoidja, ideaalide ümber koondaja, muidugi eestiameerika igapäevainfo kanal.
Kuigi tänapäeval on pigem üldine infouputus üle ilma, on põhitaladeks need artefaktid, millel on pikk lugu läbi erinevate aegade, läbi erinevate kümnendite.
Mida tähendab Vaba Eesti Sõna 75
Kõike, mida oluliseks peame ja mida seepärast teeme, saame teha paremini, kui üheskoos ette võtame.
Vaba Eesti Sõna 75 tähendab ühtlasi suurt mäluküsimust:
Kuidas tänapäeval ja tulevikus jõuab ajalehe arhiivi talletatu Eesti kultuuri üldisesse ühisruumi?
Mida peaksime tegema täna, et homme oleks nii lehe arhiiv kui ajaleht ise jätkuvalt tähtis kultuuritempel – ameerikaeestlaste lugu ja inimesi tutvustav nii oma kogukonnale kui ka kultuurihuvilistele.
Vaja luua elulugude varasalv
Ajaleht teeb palju, et eestlust, keelt ja meelt elevil hoida.
Aga pagulusse põgenenute lugusid, väliseestlaste elulugusid pole kunagi liiga palju. Siht võiks olla võimalikult paljude eestlaste elatud elude lood koguda, kättesaadavaks teha ja Eesti kultuuri (ringlusse) talletada.
See peaks olema üldkultuuriline varasalv.
See eesti lugude ühine varasalv tuleb luua.
Mõtiskledes,
Maarja Pärl Lõhmus
