USA presidendiks valitud Donald Trump nimetas oma kandidaadiks suursaadiku kohale Eestis sündinud ja koolis käinud, kuid mitte-eesti taustaga juristi Roman Pipko.
“Roman on sündinud ja kasvanud Eestis. Tal on laialdased kogemused välisriikide valitsustega suhtlemisel, ta on esindanud USA huve Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ning Venemaa Ameerika Ettevõtlusfondis. Roman on koostöös USA valitsusasutustega esindanud Ameerika ettevõtteid, pidades läbirääkimisi projektidega Mongoolias, Aafrikas, Venemaal, Lääne-Euroopas ja oma sünnimaal Eestis ning teinud koostööd välisriikide valitsustega USA sanktsioonide jõustamise alal. Roman on lõpetanud Columbia ülikooli ja Yale’i õigusteaduskonna. Seadusliku immigrandina on ta elanud Ameerika lubaduste järgi ja ma usun, et ta edendab oma uues rollis Ameerika huve,” kirjutas Donald Trump sotsiaalmeedias.
Aastatel 1991 ja 2009 kuni 2015 osales Roman Pipko (s. 1960) muuhulgas USA investorite juriidilise nõustajana kahe Eestiga seotud äriprojekti juures – läbirääkimistel Kunda tsemenditehase renoveerimise ja hiljem Tallinna linnahalli arendamise üle. Kumbki projekt ei saanud teoks.
Enne emigreerumist USAsse õppis juudi rahvusest Roman Pipko Tartu Ülikoolis juurat. Tollaste kursusekaaslaste sõnul ei osanud Pipko ülikooli astudes eesti keelt, kuid õppis selle kiiresti ära, sooritades eksamid eesti keeles.
Pipkoga koos Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õppinud riigikogu liige Valdo Randpere meenutab Pipkot kui nutikat õpilast.
“Mis tema puhul oli eriline, oli see, et ta tuli niimoodi ülikooli, et ei osanud ühtegi sõna eesti keelt. Talle anti ikkagi võimalus eksameid ja arvestusi teha eesti keeles. Ta sai sellega hakkama,” rääkis Randpere.
“Oleks ta edasi õppinud, ma olen täitsa kindel, et ta oleks ülikooli kiitusega lõpetanud. Ta oli väga-väga nutikas,” lisas Randpere.
Randpere hinnangul on Pipkol suursaadikuna adekvaatne ettekujutlus Eesti julgeolekumuredest.
“Ei ole ju mingit mingit kahtlust, et ta tunneb Eestit ja ta tunneb siinseid olusid, ta on ju kogu lapsepõlve siin veetnud,” ütles Randpere. “Tal on tunduvalt lihtsam anda adekvaatset informatsiooni ja seisukohti selle kohta, mis Eestis toimub, mis on Eesti arvamused ja seisukohad – seda eriti mõeldes Ukrainas käimas olevale sõjale. Selles suhtes olen küll kindel, et Romanil on täiesti adekvaatne ettekujutus sellest, kus Eesti asub ja mis on Eesti julgeoleku- ning kindlustundemured.”
Pipko ema Simona oli prominentne advokaat, osaledes Nõukogude Liidu poliitistes protsessides. Pipko määramine Eesti suursaadikuks sai sotsiaalmeedias positiivse tunnustuse ka male suurmeistrilt, Vene opositsionäärilt Garri Kasparovilt just suuresti Romani ema Simona tõttu, “kes oli prominentne kaitseadvokaat Nõukogude Liidu poliitilistes kohtuasjades ning kel on tugev autoritaarsusevastane renomee,» sõnas Kasparov X-is.
Kasparov toob välja, et Simona kaitses muuhulgas Valeri Sablinit, Nõukogude mereväe ohvitseri, kelle initsieeritud mäss oli inspiratsiooniks Tom Clancy raamatule «Jaht Punasele Oktoobrile». Raamatust vändati hiljem ka Oscarile auhinnatud mängufilm.
Simona Pipko on oma elust kirjutanud 2002. aastal ilmunud raamatus «Baltic Winds: Testimony of Soviet Attorney».
Roman Pipko tütar Elizabeth Pipko on töötanud Donald Trumpi kampaaniate heaks alates 2016. aastast ja muu hulgas avaldanud toetust Ukrainale.
Eelmise aasta mais sai Elizabethist Vabariikliku Partei rahvuskomitee kõneisik.
Suursaadiku ametikoht nõuab senati kinnitust, kuid vabariiklaste kontroll kongressi ülemkoja üle peaks muutma sellise heakskiidu saamise suhteliselt lihtsaks, tõdes Pipko määramisest teatanud väljaanne Politico.
VES/meedia
