USA välisministeerium teatas 27. juunil, et lisas Eesti ja Valgevene inimkaubanduse vaatlusnimekirja (tier 2 watch list), sest riikides pole piisavalt saavutatud prostitutsiooni ja sunnitöö tõkestamisel.
Ühendriikide välisministeeriumi iga-aastases raportis jäeti muutmata ka hinnang Venemaale, mis on nimekirjas juba kaheksandat aastat järjest, kuid märgiti ära võimude jõupingutusi olukorra parandamiseks.
"Eesti on nii allikas ning ka transiit- ja sihtriik naistele, keda sunnitakse tegelema prostitutsiooniga ning meestele ja naistele, kes töötavad sunnitööga võrreldavates oludes mitmetes Euroopa riikides," kirjutati aastaülevaates.
Eesti päritolu mehed ja ka naised töötavad sunnitööga võrreldavates oludes Hispaanias, Rootsis, Norras ja Soomes. Eestist pärit naised lõpetavad seksiäri kaudu prostituutidena mitmetes Euroopa riikides.
-"Eesti maapiirkondadest pärit naisi sunnitakse prostituutideks pealinnas Tallinnas, kuid nad satuvad seksikaubanduse ohvritena tihtipeale lõpuks ka Soome, Hollandisse, Suurbritanniasse, Saksamaale ja Itaaliasse," kirjutati raportis.
USA välisministeeriumi hinnangul ei suudeta Eestis teha piisavalt, et vastata miinimumstandarditele inimkaubanduse ohjeldamisel.
"Samas teeb Eesti selleks märkimisväärseid pingutusi, et olukorda parandada," tõdetakse raportis.
Tegemist on USA valitsuse iga-aastase inimkaubanduse raportiga «Trafficking in persons report».
Samas vaatlusnimekirjas olevas Valgevenes müüakse naisi ja lapsi seksikaubanduses muuhulgas Venemaale, Saksamaale, Poola, Tšehhi, Leetu, Hispaaniasse, Kreekasse ja Belgiasse.
USA välisministeeriumi iga-aastase inimkaubandusraporti, mis käsitleb nii töö- kui seksiorje, hinnangul on nii Eesti ja Valgevene eba-õnnestunud oma pingutustes võitluses prostitutsiooni ja sunnitööga.
Eesti justiitsministeeriumi koduküljel täpsustatakse, et kord aastas avaldavad Ühend-riigid välisministeeriumi poolt kongressile koostatava globaalse raporti valitsuste tegevuse kohta inimkaubanduse ennetamisel. Riike hinnatakse neljas erinevas kategoorias (tier 1, tier 2, tier 2 watch list, tier 3). Eesti on viimastel aastatel kuulunud nö teise järku ehk tier 2 grupi riikide hulka. See tähendas, et Eesti valitsus on teinud küll jõupingutusi inimkaubandusega võitle-miseks, kuid ei ole suutnud seda täielikult tõkestada.
Kommenteerides Eesti paigutumist inimkaubandusevastases võitluses ühele pulgale Nigeeria ja Afganistaniga, märkis justiitsminister Kristen Michal, et raportis Eesti kohta ilmunu oli talle juba varasemalt teada ning õige pea saab parandatud praegune seadusalane puudujääk.
«Ei saa öelda, et see raport üllatus oleks – arutasime sama teemat kevadisel kohtumisel USA suursaadiku Michael C. Polt’iga ja ta informeeris mind, et selline raport on tulemas,» ütles Michal Postimees.ee’le. Minister rääkis suursaadikule ka Eesti plaanidest inimkaubanduse koosseis karistusseadustikku luua. «Neil ilmselt polnud viimast infot meie viimastest sammudest inimkaubanduse vastases võitluses.»
Michal viitas, et USA koostatud raporti andmed ei olnud päris täielikud. «Näiteks on jäänud märkimata mõned inimkaubanduse alased kriminaalasjad, mis meil menetluses tegelikult olid.»
Küll aga nõustub minister sellega, et Eesti saaks rohkem tähelepanu pöörata just ennetavale teavitustööle. «Rohkem tähelepanu saaks pöörata inimkaubanduse potentsiaalsete ohvrite infor-meerimisele ja hoiatamisele – eriti, mis puudutab venekeelset elanikkonda, mille ka raport välja tõi.»
Murekoht, et Eestis puudub inimkaubandust eraldi kuriteona käsitlev seadus, peaks peagi lahenduse leidma. «Muudatusega viiakse karistusseadustikku sisse eraldi inimkaubanduse kuriteokoosseis, mis tänase versiooni kohaselt on sõnastatud isegi ehk karmimalt kui seda pakub ÜRO Palermo protokoll,» selgitas Michal.
Ühe muudatusena kaob inimkaubanduse kuriteo koosseisus fraas «tahte vastaselt», mis seni orjastamise koosseisus sees oli. See tähendab, et edaspidi ei vabasta kannatanu nõusolek kurjategijat vastutusest. Eelnõus välja pakutud sõnastuse kohaselt võib inimkaubanduse eesmärk olla mistahes kohustuse täitmisele sundimine – see võib olla nii prostitutsioon kui näiteks tööle sundimine.
30. juunil toimunud kohtumisel arutasid uut seadu-sesätet MTÜ Eluliini, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ja justiits- ning sotsiaalministeeriumi esindajad.
VES/PM
