Ameerika Ühendriikide kaitseministri Lloyd Austiniga kohtunud Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul saavutas Eesti põhimõttelise kokkuleppe, et USA hakkab panustama Eesti julgeolekusse täiendavate roteeruvate üksustega.
Kolmepäevasel visiidil USA-s viibiv Pevkur kohtus Austiniga, et arutada Eesti-USA kaitsekoostööd ning käsitleda NATO idatiiva tugevdamise ja Ukraina toetusega seotud küsimusi.
“Saime põhimõttelise kokkuleppe, et USA hakkab panustama Eesti julgeolekusse täiendavate roteeruvate üksuste ja võimetega. Täpsemad relvasüsteemid, võimed ja üksused, kes Eestis regulaarse rotatsiooni korras hakkavad viibima, selguvad lähiajal,” ütles Pevkur.
Plaani täiendavate roteeruvate üksuste Eestisse saatmisest kinnitas ka USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Mark Naylor. “Võime kinnitada plaani anda Eestile täiendavaid ressursse oma julgeoleku tugevdamiseks. See panus toetab Ameerika Ühendriikide tugevat kaitsepartnerlust Eestiga ja meie vankumatut pühendumust kaitsta NATO territooriumi iga tolli. Täiendavad üksik-asjad edastatakse siis, kui need on lõplikult vormistatud,” märkis Naylor USA saatkonna pressiesindaja vahendusel.
Eesti valitsus on tänavu kolm korda eraldanud lisaraha riigikaitse tugevdamiseks, tõstes kaitsekulutused kolme protsendi piirimaile SKT-st, kuid ka USA on tõstnud panuseid NATO idatiiva tugevduseks.
“Järgmise paari aasta jooksul investeerime tänavu USA poolt julgeolekuabi korras saadud 140,5 miljonit dollarit pikamaa kaudtulevõime arendamisse, hankides selleks mitmikraketiheitjad HIMARS.
Saime kinnituse HIMARS-ide tootja, Lockheed Martini, juhtkonnalt, et Eesti tellimus on kenasti ajagraafikus,” lisas Pevkur.
Pärast kohtumist ERR-ile antud intervjuus rääkis Pevkur, et tutvustas Pentagonile Eesti plaane. “Üks on diviisistruktuuri loomine, diviisi peakorteri tegemine, brittide poolt brigaadi suunamine Eestisse ja samamoodi siis see, et NATO tasemel me saaksime regionaalsed plaanid. Need kolm komponenti on läbivalt meie nii-öelda kaitseülesehituses praegu kõige olulisemal kohal,” ütles Pevkur.
“See tähendab ka seda, et ameeriklased vaatavad ka just seda, kuidas me oma diviisistruktuuri üles ehitame ja sellest tulenevalt nad saavad ka siis määrata need üksused ja need väed ja need võimed, mis Eestis roteeruma hakkavad.”
USA ja NATO toetusest meie piirkonnas laiemalt rääkides märkis Pevkur, et NATO vaatest on kindlasti kõige olulisem brittide brigaadi allokeerimine Eestisse, sest kui see üksus on paigas, siis saame üles ehitada diviisistruktuuri, saame hakata koos harjutama Eesti kahe jalaväebrigaadiga ja brittide brigaadiga ühiseid harjutusi.
“Järgmise aasta suurõppus Kevadtorm kindlasti saab olema läbi aegade suurim. Nii et need on kõik nii-öelda hädavajalikud sammud selleks, et me saaksime üles ehitada sellise kaitsevõime Eestile, nagu me oleme seda ise ette kujutanud ja näinud,” sõnas Pevkur.
Visiidi raames toimus ka arutelu German Marshall Fund mõttekojas Ukraina sõja ja Ukraina toetamise ning idatiiva tugevdamise teemadel. Veel osales kaitseminister Pevkur delegatsiooniga arutelul mõttekoja Heritage Foundation julgeoleku ja Euroopa ekspertidega. Kolmapäeval annab kaitseminister küberjulgeoleku teemal loengu kaitseülikoolis National Defence University.
VES/ERR
