Inimtegevuse tõttu on maailmas hävimisohus kuni miljon liiki, seisab ÜRO raporti mustandis, mis eritleb põhjalikult inimese mõju loodusvaradele, millest sõltub tema enda tulevik.
Puhta õhu, joogivee, süsihappegaasi siduvate metsade, tolmeldavate putukate, proteiinirikaste kalade ja tormitõket pakkuvate mangroovide ühe kiirenev kahanemine on kliimamuutusega võrreldav oht, hoiatatakse 6. mail avalikustatavas ÜRO 1800-leheküljelises raportis. Õigupoolest on bioloogilise mitmekesisuse kadu ja maakera soojenemine omavahel tihedalt seotud.
Pariisi kogunevad 29. aprillil 130 riigi delegaadid, et kokkuvõte rida-realt läbi töötada. Sõnastus võib muutuda, kuid kokkuvõtte aluseks olevatest dokumentidest pärinevad arvud ei muutu.
“Me peame tunnistama, et kliimamuutus ja looduse kadu on võrdselt tähtsad mitte ainult keskkonnale, vaid ka arengut ja majandust silmas pidades,” ütles raporti koostanud ÜRO töörühma juht Robert Watson.
Metsade raadamine ja põllumajandus, seal hulgas loomakasvatus, annavad veerandi kasvuhoonegaaside emissioonist ning nõrgendavad ühe kiiremas tempos looduslikke ökosüsteeme.
Sõltumatu valitsustevaheline platvorm Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) hoiatab raportis liikide väljasuremise tempo kiirenemise eest.
Hävingu tempo “on juba kümneid kuni sadu kordi kiirem kui viimase 10 miljoni aasta jooksul keskmiselt”, öeldakse raportis.
Hävimisohus on pool miljonit kuni miljon liiki ja paljud neist juba lähikümnenditel.
Paljud teadlased arvavad, et niinimetatud massiline väljasuremine – kuues viimase poole miljardi aasta jooksul – on juba alanud.
Teadlaste hinnangul on Maa praegu koduks umbes kaheksale miljonile erinevale liigile, enamiku neist moodustavad putukad.
Neljandik teadaolevatest looma- ja taimeliikidest on juba välja tõrjutud, ära söödud või mürgitatud.
Looduses elavate imetajate biomass – kogukaal – on kahanenud 82 protsendi võrra. Inimesed ja koduloomad moodustavad praegu üle 95 protsendi maakere imetajate biomassist.
Maailma Looduse Fondi (WWF) teadlane Rebecca Shaw rõhutab, et kui me tahame jätkusuutlikku planeeti, “peame seda trajektoori järgmise kümne aasta jooksul muutma, nii nagu tuleb teha ka kliimaga”.
Liikide väljasuremise otseseks põhjuseks on eluala kahanemine ja maakasutuse muutus, küttimine toidu või kauplemise eesmärgil, kliimamuutus, reostus ning levivad võõrliigid.
“Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel ja kliimamuutusel on ka kaks suurt kaudset põhjustajat – inimeste arv maakeral ja nende kasvav tarbimisvõime,” tõdeb ÜRO töörühma juht Robert Watson.
