Eesti kodanikel võõrsil on õigus valida riigikogu.
Selle õigusega kaasneb kohustus, tõsine kohustus.
Kohustus, mis ei ole otseselt sätestatud EV põhiseaduses ega teistes seadustes. Aga seda kohustust ei saa mitte kergekäeliselt ignoreerida.
Väidetakse, et rahvas on võõrdunud riigi poliitikast, et rahvas on ükskõikne poliitilise protsessi vastu. Eestlased võõrsil, kes ei ole nii otseselt seotud igapäevase valimistegevusega, tajuvad siiski, et Eesti vajab tugevat demokraatiat, mis omakorda nõuab aktiivset kodanikkonda. Demokraatia areng ei talu pealtvaataja rolli valijaskonna poolt.
Üpris mitmed on veendunud, et tema häälest üksinda ei olene midagi, et ta hääl ei loe üldsegi. Selline lähtumine võib ohustada demokraatiat. Paraku välismaa eestlase kasutamata hääl kindlasti tugevdab nende häälte mõju, kes ei hooli eesti keelest, kultuurist, rahvusest ega riiklikust julgeolekust.
Eesti riik on andnud oma kodanikele võõrsil riigi passi ja ID kaardi kaudu eelistusi Euroopa Liidus vabamalt liikuda, tööd saada jne. Samas ei nõua Eesti mingit kohustuste täitmist nende privileegide eest, ei riigi makse, ei ajateenimist kaitsejõududes ega muud, jne.
Eestlased võõrsil saavad tiivustada neid, kes valiksid oma silmis parima kandidaadi, kes ei lase Eestit kasutada ühe ringkonna huvideks, kes aitavad Eestit areneda rahvusriigina ning hoiavad Eestit eesti kodanikele.
Eestile on iga üksik hääl suure tähtsusega. Milles see iseseisvuski siis seisneb, kui mitte vabaduses ise otsustada oma maa ja rahva tuleviku üle?
Riigikogu valimistel omavad hääleõigust kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil k.a. Välisesindustes paar nädalat varem. Täielik informatsioon eesti, inglise ja vene keeles on saadaval aadressil – www.vvk.ee.
Valimine on Sinu kohustus. Kasuta seda õigust!
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatus
