Facebookis on grupp “Õigus jääda eestlaseks!”
Riigikogus 25. septembril läbikukkunud Reformierakonna esitatud eelnõu teatud tingimustel topeltkodakondsuse seadustamisest on tekitanud Eesti avalikkuses elavat arutelu.
Facebookis 7. oktoobril loodud grupp “Õigus jääda eestlaseks!” on vaid kümne päevaga kogunud ligi 2000 liiget. Grupi looja on Reformierakonna välissekretär, Brüsselis elav Airis Meier, kelle sõnul lõi ta grupi mitte kodupartei soovil, vaid isiklikust huvist, kuna tal on kaks sünnijärgse kodakondsusega last, kes praegu seadust järgides peaksid ühest kodakondsusest loobuma.
“Igal eestlasel, olgu ta laps või täiskasvanu, elagu ta Eestis või mujal, on õigus oma sünnijärgsele kodakondsusele,” kirjutab Meier grupi kirjelduses. “See grupp on loodud eesmärgiga survestada otsustajaid kaotama ära põhiseaduslik vastuolu, mille järgi sünnijärgsed Eesti kodanikud, kes omavad ka mõne teise riigi kodakondsust, peavad täisealiseks saades tegema valiku vaid ühe kasuks.”
Eestis valitseb hetkel vastuolu Põhiseaduse (PS) ja Kodakondsusseaduse (KS) vahel, kus PS § 8 lõige 3 järgi ei tohi kelleltki võtta tema sünnijärgset kodakondsust, kuid KS nõuab, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Sellise vastuolu tõttu ongi tekkinud olukord, kus ametnikud tõlgitsevad seadust vastavalt oma isiklikule vaatenurgale ja oma püüdlikkuse astmele.
Ka on topeltkodakondsuse ümber palju vahtu – ei saa poliitikudki täpselt aru, millest käib jutt, kui räägitakse sünnijärgsete kodanike õigusest kodakondsusele, vaid pealiskaudselt pannakse ikka ühe patta nii sünnijärgsed kui hiljem kodakondsuse taotlenud inimesed, olgu need siis välismaal teist kodakondsust taotlenud eestlased või Eestis kodakondsuse saavutanud venelased – viimaste puhul tekkivat hirmus julgeolekurisk, kardavad teatud koalitsioonipoliitikud.
Valimised on tulemas ja võib loota, et ka äkki mõnel koalitsioonierakonnal võib tekkida tahtmine püüda nn topeltkodakondsete hääli, sest olgem ausad – tegemist on päris arvestatava osaga kodanikkonnast! Seega võib juhtuda, et topeltkodakondsuse teema jõuab taas riigikogu lauale.
Kärt Ulman
