Texase eestlaste sügispeoks kogunes üle nelja tosina eestlase oma abikaasade ja sõpradega. Texase ilmad on liiga soojad jaanipäeva ajal, et looduses meie pagana-aegset pööripäeva tähistada. Sügisel teeksime seda hilinemisega, aga kuna Houstonis on lahtise tule tegemine keelatud, siis piirab see võimalusi meie kommete kohaselt jaanipäeva pidada. Jäägu siis see kokkusaamine nimeta. Ehk sobiks nimeks vaid Texase eestlaste piknik, mis on saanud üleaastaseks sündmuseks.
Peoks kutsus Houstoni Eesti Seltsi esinaine Helen (Jürlau) Arnold oma abikaasa Van’iga rahvast oma avarasse kodusse Houstoni eeslinna.
Rahvast ei tulnud mitte ainult Houstoni ümbrsest, vaid ka Dallasest (240 miili põhja pool), Austonist (170 miili loodes) San Antonionist (200 miili lääne pool) ja Corpus Christist (200 miili lõuna pool). Igast ilmakaarest uustulnukatest eestlaste leidmine oli omaette saavutus, sest Texas on ju 15 korda suurem võrreldes Eesti pindalaga. Kohal oli ka Lõuna-USA Eesti aukonsul Richard Drake ja ta abikaasa Janet. Nii siis koguneti, et nautida nii Texase kui ka Eesti stiilis toite: “brisket“ ja rosoljet, ja jooke: Vana Tallinnat ja Margaritasid. Oleme ju Texases!
Jutuajamine oli kakskeelne. Kuigi me kõik oskame inglise keelt, oli paljudele ainulaadne võimalus jälle emakeeles vestelda. Üllatas, kui palju noorema generatsiooni eestlasi oli kohal. Kuidas leidis me noor seltsiesinaine nad kõik üles? Midagi uut on juhtumas – Facebook! Neile on raske selgitada, miks meie ajalehe paberväljaannet peaks tellima, et eestlastega ühendust pidada. Kõik on ju internetist kättesaadav. Interneti kaudu leitakse ka üksteist.
Mõni aeg tagasi oli kartus, et meie hallipäistega kaovad Eesti jäljed Houstonis nii, nagu see mitmes kohas ongi juba juhtunud. Kuid siit võib õppida, et nooremal generatsioonil ei ole enam sidet ajaga, mil vanem generatsioon põgenes või kui oli vaja Ameerikas olla valmis plakateid kandma Eesti nimel. Noortele, kes abielu või töövõimaluste tõttu on siia siirdunud, on mitte-eestlastest abikaasad ja siin lapsed. Aga nad hindavad võimalust teiste kohalike eestlastega suhelda, Eesti toite maitsta ja eesti keeles juttu ajada. Nende soovid ja vajadused on muutunud, niisiis Eesti Selts peab enamat pakkuma kui vahvaid kõnesid. Meie piknikul asendas seda energiline kaerajaan.
Arved Plaks
