SÕNA SABA &#8211; &#8220;Lõokesed, siit/kaudu!”

Tol hommikul jätkus minu auto tee/kond lähedal/asuvalt Marsilt. MARSI tänavalt. Mitte planeedi järgi ei ole see tänav nime saanud (nagu ma, seoseid tegemata, olin arvanud), vaid marsitakti, marssimise järgi.

Olin Sõja/kooli tänava ja Marsi ristil. Hiljem tulid vastu SAMMU ja RIVI tänavad. Kõrval ridamisi punastest tellistest endiseid Tondi sõja/väe/linnaku (sõjakooli) kasarmuid, mille ehitust alustati 1912. Enamik hooneid on taastatud, osa taastamise ootel.

Mitte just kõige pikemal TONDI tänaval on kokku lausa neli ring/teed ehk ring/ristmikku (traffic circle, roundabout). Tondi tänav ja asum on saanud nime mitte linnu, vaid Must/peade vennas/konna liikme Jobst Dunte (1569–1615) järgi, kes rajas Tondi tänava lõppu Dunteni suve/mõisa, saksa keeles Duntenhof.

Põhja suunas liikudes on eel/viimaselt ringilt väljudes võimalik sõita (lennata) KAJAKA (seagull's) tänavale ja viimaselt ringilt Linnu (Bird's) teele pöörates tuleb vastu igat masti sulelisi. See on linnu/vaatleja unistuste kulgemine! Esimene tänav on HARAKA (magpie's), sealt/kaudu juhatatigi tol päeval lõokesi paremale.

Mina ei suutnud nii kiiresti reageerida ja pöörasin paremale alles järgmises, VÄSTRIKU (wagtail's) tänavas. (Eesti kõige tuntum västrik on lina/västrik, Läti rahvuslind.) Kahel pool teed jäid veel vanad lume/hunnikud (fotol ka nähtavad). Kas nendelt saab kuidagi ennustada või nende pinna/mustritelt (nagu kohvi/paksult või teelehtedelt) välja lugeda, kas tuleb mõni sahmakas lõokese talve, vaat seda ei tea. LÕOKESE TALV on selline järel/talv, mis lõokesi ja teisi kevade/ootajaid veidi jahmatab ja võib isegi panna ajutiselt veidi lõuna poole tagasi lendama. Maa on paljudes paikades õrnalt valge olnud mitmel hommikul tänavusel linnu/kuul. Tartus sadas just enne kevade saabumist (20. linnukuisel pööri/päeval) maha koguni 7 sentimeetrit. See on PÕLDLÕOKESEL juba kurgualuseni.

Pildil võib samuti täheldada (märgata) Västriku bussipeatusi kahel pool Linnu teed. Västrikke seal bussi ootamas ei näinud. Västriku tänaval asub esma/abi osutav asutus nimega Västriku looma/kliinik. Arvata võib, et seal võetakse vastu nii karvaseid kui sulelisi. Västrikust pöörasin Lõokesele ja sealt Harakale, kuhu jätsin hetkeks auto, et jäädvustada too ere/kollane teeVIIT. Viit on "teed või suunda osutav, juhatav tähis" (EKSS). Põldlõoke, keda Eestis juba märtsi alguses nähtud on ise ka oma/moodi pruunikaskollakas kevade viit. Ning lõõritab kevade.... (vana) viit (?!) VIISI.

Tagasi Linnu teele (the Milky Way JA Bird's St.), kus võimalik lennu/kõrgus on kosmosest pilve/piirini ja maad/ligi/gi. Suund oli lääs (W) või ütleme pigem loe (NW). Järgmiseks ristiks on KÄO (cuckoo's) – tänavune aasta lind! Ning uskumatu, aga tõsi: nurga taga ristuvad eelmise ja tänavuse aasta/lindude tänavad – AULi (longtailed duck's) ja Käo! Esimest on mul õnnestunud pisikese täpina näha läinud sügisel Põõsas/pea neemelt Osmus/saare poole kiigates. Teist õnnestus esma/kordselt näha ja lausa pildistada läinud kevadel Saaremaal. Käo KUKKUMIST ("kuku, kuku") on muidugi kuuldud väga palju.

Käo tänav tähistab Tondi ja Lille/küla asumi piiri. Linnuküla nime siin ametlikult polegi. Järgmine paremale on PÜÜ (grouse's, ptarmigan's) ja kivi/viske/kaugusel ka Püü PÕIK (lane)! Seal tahaks elada! Põik on suurema tänavaga ristuv väiksem tänav. Vasakult saab SULE (feather's) tänavale.

Edasi on paar teisest ooperist nime: NÕMME (viib Nõmme linna/ossa), TÜVE (tree trunk's), KÄNNU (tree stump's) ja VÕRSE (plant shoot's). Viimane enne Sõpruse pst (puies/teele) pööramist on HANE (goose's). Neid on isegi linna/inimene näinud taevas pea/linna kohal neil nädalail V-tähekujulises formatsioonis. "Näed, tulevad!" Või lähevad veel kaugemale põhja.

Palju Tallinna linnu/nimedega tänavaid jäi siin loetlemata ja mul tol päeval jäi neist möödumata. Neid võite ise uurida, minnes kaardi/rakendusse nagu Google maps ja Lilleküla ning Tondi asumitele sisse "zuumides". Summ-zoom-summ-zoom lendab mesimumm. Teine võimalus on piiluda Lilleküla või Tondi asumeid kirjeldavaid lehekülgi Vikipeedias, kus on ka maa/kaardid. Kui mitu linnu/nimelist tänavat te sealt kokku leiate?

Järgnevat "oodi lõokesele" tunneb vast enamus. See on rootsi rahvaviis, sõnad rahvaluule. Taevas paistab päike, olen lõoke väike, laulan liiri-lõõrila, tule sina/gi laulma. La-la, lal-lal, lal-laa, tulen kõrgelt alla, väike lõoke olen ma, liirin, lõõrin la-lal-laa! Põllul rukkililled, need on minu velled, neile ikka laulan ma, tule sinagi laulma. La-la, lal-lal, lal-laa... Nurme taga kesa, sääl on minu pesa, pesas pojad laulvad ka, tule sinagi laulma. La-la, lal-lal, lal-laa... Möödub kuldne suvi, kaob laulu/huvi, viimast korda laulan ma, tule sinagi laulma. Lal-la, lal-lal, lal-laa, tulen kõrgelt alla, väike lõoke olen ma, liirin, lõõrin la-lal-laa!

2. linnukuul kirjutas Eesti Päeva/lehe Rohe/portaal: "Kevad/kuulutajad on saabunud! Esimesed ränd/linnud on parvedena tagasi Eestisse jõudnud". Alapealkiri: Soe veebruari/kuu meelitas tagasi Lääne- ja Lõuna-Euroopas talvituvaid linde. Era/kordne on aga see, kui palju linde korraga Eestisse naasis.

Eesti ornitoloogia/ühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on kevad/rände algusaeg tava/pärane, kuid saabunud lindude rohkus on märkimis/väärne. „Tavaliselt üksikuid [linde] hakkab sellel ajal ikka tulema, aga seda, et neid juba parvedena palju tuleb, ei ole varasemalt olnud,“ ütles ta. Võhandu sõnul on Eesti saartele ja rannikule saabunud põldlõokesed (eurasian skylark), kiivitajad (northern lapwing), õõne/tuvid (stock dove, pigeon) ja hall/haned (graylag goose). Samuti on juba nähtud soo/kurgi (common crane), laulu- ja kühmnokk-LUIKesid (whooper ja mute swans), meriskeid (oystercatcher) ning liiva-TÜLLe (common ringed plover)."

Sama artikkel jätkab, et "Ränd/linde on nähtud ka Soomes. Soome rahvus/ringhääling YLE kirjutab, et eelmisel nädala/vahetusel nähti riigi lõuna- ja edelaosas esimesi rändlinde, näiteks hanesid, põldlõokesi, kodu/tuvisid ja koolibrisid."

Oot-oot-oot, KOOLIBRIsid (hummingbirds)?! On küll kliima soojenemine ning: "Võhandu nentis, et kliima soojenedes on lindude rände/periood ka muutunud. Sügiseti lähevad linnud hiljem ära ja kevaditi naasevad varem." Kevad/ränne on tema sõnul nihkunud paari nädala võrra tava/pärasest varasemaks. Õnneks maailm ei ole ikka nii (peast) soojaks läinud, et koolibrid on jõudnud Põhja- ja Lõuna-Ameerikast Soome! Ilmselt oli tegu automaat/tõlke, ent siiski väga eba/profesionaalse veaga. YLE kirjutab ka lõokestest (soome keeles KIURU) ning TÖYHTÖ-HYYPPÄ (kiivitaja) on mingil veidral põhjusel tõlgitud koolibriks. Ka UUTTU-KYYHKY peaks täpsemini olema õõne/tuvi (stock dove) ja mitte kodu/tuvi (domestic pigeon).

Järje/kordne üles/anne: tõlkige kõik Tondil ja Lillekülas olevad linnu/nimedega tänavad soome keelde! Otsite magusat mälu/treeningut? Vennas/rahva linnunimede kirja/piltide pähe õppimine ja siis sõpradega väikse ette/ütluse tegemine oleks mõnus välja/kutse (challenge). Jõudu! Lenda ikka kõrgemale!

Riina Kindlam,

Tallinn

LÕOKE teeb õpetajat toetavaid mees/konna/koolitusi. Nende juht/lause on "Lenda kõrgemale!" LÕOKEse koolitused suunavad kooli mees/konda (akronüümina): Lõimima Õppe/aineid Oma Klassi/ruumis Eesmärgistatult. Võrgu/lehe/aadressis on Õ tähe asemel siiski number 6. ( https://l6oke.ee ) Logo pärineb Lõokese Facebooki lehelt.