Viido lapselaps Karl Alex Viido mänguasjaga! Foto: Viido Polikarpus
Kui sa oled täiesti kindel, et kõik läheb untsu, siis võib juhtuda ka vastupidine.
Ühel päeval helistas mulle üks mu lastest ja küsis nõu. Ta rääkis, et ta ei ole rahul mitte millegagi, mida ta teeb, ja et teistel läheb kõik paremini kui temal. Ta küsis, mida mina asjast arvan. Vastasin, et mina olen elus tähele pannud, et kui pikka aega on kõik samuti läinud, siis ühel hetkel saatus pöördub. Kui sa oled väsinud rutiinist, siis tee midagi muud ja see võib viia suurte muutusteni elus. See juhtus, kui ma kakskümmend aastat tagasi otsustasin tulla Eestisse. Arvasin, et tulen aastaks ja siis lähen oma tavapärasesse ellu tagasi. Aga tegelikkuses muutus kogu mu elu ja Eesti on nüüd minu maailm, võõrana tunnen ma end hoopis Ameerikas.
Inimene on oma loomult mugav ja ei soovi alati muuta oma elukurssi hetkel, kui kõik paistab laabuvat. Aga just siis, kui hakatakse märkama, et elu on muutunud rutiinseks ja midagi huvitavat ei paista juhtuvat, tehakse elus julgeid otsuseid – jäetakse maha kindel töökoht, vahetatakse elupaika vms.
Paar õhtut tagasi kiirustasin ma talutöödega, sest majaperenaine oli tulemas järjekordsele kahenädalasele puhkusele ja mul oli palju asju jäänud tegemata. Heli oli palunud mul korjata ära vaarikad, sest ilmajaam lubas kõvasti vihma, marju aga peab korjama kuivalt. Korjama pidin ka sõstraid, niitma muru, koristama alumise korruse, pühkima ära puidulaastud, mis me olime pottsepaga jätnud, kui me uut kaminat ehitasime. Ma olin kõik asjad kilega katnud, ka klaver oli kenasti kile all.
Oli juba kell kümme õhtul, kui ma õues muru niitmisega lõpule hakkasin saama. Ja siis põrkasin ma suure kivi otsa. Kuidas see sinna oli sattunud, seda ma ei tea. Igatahes käis kõva pauk ja sädemeid lendas ning murutraktor suri välja. Päris selge, et ma lõhkusin masina ära. Kõige rohkem ajas mul hinge täis see, et ma nägin seda kivi, aga ma ei tegutsenud nagu vaja. Olin nii vihane, et läksin oma naabri Kaska Karli juurde ja rääkisin, mis juhtus. Karli nägi, kui endast väljas ma olin, ja tuli meile asja uurima. Ta vaatas mu murutraktorit põhja alt ja vangutas pead. Ta ütles, et kui ta viimati mu murutraktorit keevitada laskis, siis keevitaja teatas, et seda enam eriti palju parandada ei anna. Karli arvates oli lugu nüüd väga halb ja ta soovitas mul osta uue murutraktori.
Järgmisel hommikul helistas Karli Peeter Tammele, kes töötab Mehka poes, ja selgitas, mis oli juhtunud. Koos leiti lahendus – Peetril oli poes samasuguse traktori kasutatud osi ja Karli sai nendega minu traktori ära parandada. Nii et minu kulutused langesid märgatavalt, sest uut murutraktorit ei olnud mul vaja osta.
Just sellistes olukordades saad sa aru, kui tore on omada häid sõpru. Mehkas ei mindud seda teed, et oma klienti koorida, vaid püüti leida kliendi jaoks parim lahendus. Tänapäeval on raske leida ärimehi, kes vaatavad kaugele ette, mitte ei ela vaid tänases päevas. Ka ökoloogiliselt mõteldes on ju kasulikum mitte osta alati uut, vaid katsuda parandada vana.
Nüüd on mul töökorras murutraktor ja lisaks sellele sain ma kätte oma õppetunni – see tööriist ei ole maa kündmiseks või kividest puhastamiseks, vaid muru niitmiseks.
Ja selleks ajaks, kui Heli maale saabus, oli mul vähemasti üks probleem lahendatud.
Viido Polikarpus
