Rootsi Eesti Päevaleht on hiljuti teinud läbi mitmeid muutusi ning on viimastel aastatel ilmunud 12-leheküljelisena, pikkade artiklitega ja paksemal paberil. Lehe ilmumistsükkel vähenes nädalalehest paarile lehele kuus ning hiljuti on leht ilmunud veel harvem.
Oktoobrikuu Eesti Päevalehes teatab lehte väljaandva Estnisk Tidskrift AB juhatuse esimees Matti Anniko, et Rootsi Eesti Päevaleht lõpetab aasta lõpus paberlehena ilmumise. Viimane paberleht ilmub jõulunumbrina 2018. a. detsembris, sealt edasi jätkab vaid digitaalne ajaleht.
“Eesti Päevaleht on rohkem kui pool sajandit olnud tähtsaks ühenduslüliks eestlaste kogukonnale siin Rootsis. Leht on vahendanud eesti kultuuri, nii Eesti kui Rootsi poliitikasündmusi, samuti uudiseid teiste eesti kogukondade tegevuse kohta üle maailma,“ kirjutab Anniko.
“Aeg läheb ja eestlased sulanduvad tasapisi siinsesse ühiskonda. Lehele tähendas see seda, et lehetellijate arv vähenes tasapisi kuid järjepidevalt viimased kaks aastakümmet. Nüüdseks on leht tänu vähesele tellijate arvule kaotanud Rootsi riigi poolse lehetoetuse. Lehe väljaandmise kulud tõusevad aga järjepidevalt. Kogu läänemaailmas väheneb paberlehtede väljaandmine. Digitaalne ajajärk võtab võimust.
Eesti Päevaleht on jõudnud oma teekonna lõppu. Lehe väljaandmise kulud on suured ja tellimistest saadud kulud ei kata enam neid. Samuti on seoses sellega, et leht ilmub üle nädala, pikendatud kõiki lehetellimusi, mis omakorda tähendab vähem tellimistulusid. Leht sai helde toetuse Eesti Komitee Fondilt, mis aitas lehte välja anda aasta aega.”
Ka teised väliseesti ajalehed raskustes
Telllijate vähesusest tingitud raskustega heitlevad ka teised väliseesti ajalehed.
Austraalia Meie Kodu ilmumistsükkel vähenes nädalalehelt kahele lehele kuus ning käesoleva aasta detsembris lõpetab ka lehe senine meeskond eesotsas toimetaja Aune Vetikuga. Kuidas leht uuest aastast jätkab, pole esialgu teada.
Saksamaa Eesti Rada ilmub 6 korda aastas ning kurdab samamoodi tellijate vähesuse üle.
Kanada Eesti Elul läheb vast väliseesti lehtedest kõige paremini, kuna majanduslikult seisab nende taga Tartu College.
Mis puutub Vaba Eesti Sõnasse, siis riiklikku toetust pole meil kunagi olnud ning meie aastaeelarve on umbes samas suurusjärgus, mis Rootsi lehel pärast riikliku toetuse kadumist.
Aga olen kindel, et oleme väliseesti lehtedest kõige efektiivsemad – meie lehel on vaid üks palgaline töötaja (toimetaja, kes teeb lehes nii sisulise töö kui küljenduse ja trükiettevalmistuse) ning paar tunnipalgalist. Ka oleme juba aastaid kasutanud küljendusprogramme eraldi töötajate asemel ning saatnud lehe trükikotta digitaalselt üle interneti.
Ka oleme oma kahanevate vahendite juures suutnud Vaba Eesti Sõna siiski nädalalehena käigus pidada. Suur tänu selle eest meie tellijatele!
Kärt Ulman
toimetaja
