Riigikogus läbis 11. mail esimese lugemise Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimine.
Kaitsekoostöö kokkulepe hakkab reguleerima Eestis viibivate USA relvajõudude, nende ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, samuti lihtsustab nende tegevust Eestis ja suurendab kokkuleppega antavate teatud soodustuste kaudu ka heaolu.
Eesti–USA kaitsekootöö kokkuleppe allkirjastasid tänavu 17. jaanuaril USA suursaadik Eestis James Melville ja kaitseminister Margus Tsahkna.
“See on juba vana tava, et Ameerika Ühendriigid sõlmivad siis ka vastastikused kaitsekoostöö kokkulepped selle jaoks, et oleks täpselt kirjas, kuidas koostöö toimib, millised on õiguslikud raamid ja kuidas näiteks ka konfliktide puhul või seaduserikkumiste puhul menetletakse erinevaid kaasusi,” rääkis Tsahkna.
Minister lisas, et lepinguga reguleeritakse ka näiteks maksusoodustusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure ja ka kriminaaljurisdriktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel.
Kriminaaljurisdiktsiooni jagamise kohta küsiti Tsahknalt, kas Eesti loobub oma suveräänsusest mõista kohut ja karistada USA sõdurit, kes näiteks mõne Eesti tüdruku pärast asub kaklema, vahendasid ERR uudised.
“Ükski isik, kes Eesti territooriumil paneb toime kuriteo, ei jää karistamata. Ta siis kas läheb Eesti kohtusüsteemi menetlusse või siis Ameerika Ühendriikide lepingu puhul ka Ameerika Ühendriikide kohtusüsteemi alla, aga mitte keegi karistuseta ei jää,” kinnitas Tsahkna.
Ministri kinnitusel on tegu klassikalise Ameerika Ühendriikide poolt sõlmitava kaitsekoostöö kokkuleppega, mida nad on teinud mitme riigiga, sealhulgas Euroopa NATO partneritega.
Endine peaminister, opositsiooni kuuluva Reformierakonna liige Taavi Rõivas ütles, et võimuliidu käitumine oli Tsahkna ettekande ajal kummaline.
“Mis hakkas silma, on see, et koalitsioonikaaslased nii Keskerakonnast – Keskerakonnast kohe eriti – kui ka sotsidest grillisid Margus Tsahknat päris korralikult sellel teemal ja seadsid kahtluse alla – kõige ekstreemsemal juhul siis Mihhail Stalnuhhini sõnade läbi – Ameerika Ühendriikide õiguskorra,” rääkis Rõivas.
Ta selgitas, et pidas seda kummaliseks, sest Ameerika sõdurite Eestis viibimine on tugev panus sellele, et meie vabadus kestaks.
Vajadus liitlaste kohalolu täpsemaks reguleerimiseks kerkis seoses USA relvajõudude kohalolekuga Eestis, ettepaneku sõlmida kaitsekoostöö kokkulepe tegi USA 2016. aasta augustis. Eesti on varem sõlminud kahepoolseid relvajõudude staatuse kokkulepped näiteks Kuveidi ja Saksamaaga.
VES/ERR
