Rea Raus, Phd, jätkusuutliku arengu ekspert, õpetaja, koolitaja – [email protected]
Täna on vist kõikjal maailmas kõneks kõrged energiahinnad. Eestis on juba alates eelmise aasta lõpust inimesed olukorras, kus kohati on majapidamiste elektriarved suurenenud mitte protsentides, vaid lausa kordades. Olukord pole paremaks läinud ka nüüd, kus suvi ukse ees. Postimees (20. mail 2022) kirjutab perede ja ettevõtete kurvast seisust „Silma peres on kulutused energiahindadele mullu hilissügisest peale kolmekordistunud… Kahe lapse isa ja klassikalisi autosid korda tegeva ettevõtte omanik Harri Tiidus nentis, et energiahinna tõus on juba mõjutanud ja mõjutab ilmselt edaspidigi nii kodumajapidamist kui ka ettevõtte tööd. «Kui vaatan detsembri ja jaanuari arveid, siis garaaži ehk ettevõtte töökoja ja kodu peale kulus üle 1000 euro varasemast rohkem. Aasta enne seda oli mul kodus detsembri elektriarve 113 eurot, eelmise aasta detsembris aga juba 160 eurot. Garaažis oli tavaliselt 250 euro kanti, nüüd 850 eurot. Kui nüüd aprillis oli inflatsioon juba 19 protsenti, siis ma ei jõua oma ettevõttes klientidele nii kiiresti uusi hinnakirju trükkida, et kulusid ära katta. Lisaks kallinevad autokütus, metallid ja puit, nii et kodus remondi tegemine tuleb ära unustada. Küttepuude hind on juba tõusnud 45 eurolt ruumi kohta 85-le.“
Mitmed väljaanded on otsinud ja leidnud põhjendusi jätkuvale elektrihinna tõusule – selleks olevat praegu Norra hüdroelektrijaamades vee nappus ja soomlaste elektrijaamade parandustööd. Keskmine kodanik loeb ilmselt neid põhjendusi, ohkab ja arvab, et mis siin ikka teha, peab kannatama.
Energiahindade kosmiliste hinnahüpete üle arutlemisel meenub lugu 2013. aastast, kus ootamatult hakkas Eesti kauplustes kerkima piima hind. Selle selgituseks toodi ootamatult suurt nõudlust piima järele just Hiina turul (Delfi Ärileht, 22.11.2013) Inimesed imestasid, et miks hiinlased nii järsku kõik piima jooma hakkasid, veel suurem oli imestus, kui mõne aja pärast hinnad taas alla tulid. Ju siis hiinlastele piim ikka ei maitsenud.
Oluliste sisendite hinnahüpped on turutingimustes ilmselt normaalsus, kuid niivõrd suurte ja oluliste sisendite, nagu selleks on elekter/energia hindade mitmekordistumine, ei saa ja ei pea olema ainult „mis teha, turg dikteerib“ arutelu, vaid siin peab vaatama küsimust ka riikliku, julgeoleku, jätkusuutlikkuse tasandilt.
Kõiki inimesi, ettevõtteid mõjutavate küsimuste puhul tasub korraks meenutada, mis on riigi eesmärk, olemus, põhiülesanne? Lisaks Eesti Vabariigi põhiseaduses kindlalt kirja pandud rahvuse, kultuuri, keele säilitamisele on kindlasti riigi üks põhiülesanne oma kodanike, oma ettevõtete heaolu kindlustamine, selleks parimate eelduste loomine. Riik ei ole ega saagi olla kui äriühing, mis oma kodanike ja ettevõtete arvelt kasumeid kokku kraabib. Riik ei ole ärihai, vaid oma inimeste elujõu ja kestmise garant. Sellest positsioonist lähtuvalt peaks küsima – kas ja kui õige on see, et energiatootvad riigiettevõtted raporteerisid rekordilistest kasumitest juba eelmisel aastal (Delfi Ärileht 29.07.2021)? Kasumite tõus jätkus ka 2022. aasta alguses – ajal, kui pered ja ettevõtted sattusid kõrgete energiahindade tõttu pankroti äärele. „Eesti Energia kontserni müügitulu kasvas kõrgete energiahindade toel 2022. a. I kvartalis 571,5 miljoni euroni, mis on ettevõtte aegade parim tulemus“ raporteerib Delfi Ärileht.
Hetkel käib Eesti poliitikamaastikul tuline vaidlus energiahindade alandamisvõimaluste ümber. Joonistuvad välja kaks vastandlikku seisukohta. EKRE nõuab valitsuselt energia käibemaksu ja aktsiisi alandamist, mille tulemuseks oleks oluliselt madalam energiahind tarbijale. Tõepoolest, kui alandada praegu 20% suurust käibemaksu ning muid makse, mida tarbijad peavad lisaks energiahinnale oma elektriarvetel nägema, siis oleks automaatselt eratarbijatel ja ettevõtetel väiksemad arved. Sellist maksude alandamist võimaldab ainuüksi juba see olukord, kus mitmekordselt kallinenud elektriarvete kaudu saab riik ise ka mitmekordselt suuremas summas makse. On selge, et kui perekonna elektriarve oli varem 100 eurot ja nüüd 500 eurot, siis on maksud sellelt arvelt ka kordades kõrgemad, mis riigile laekuvad. EKREle oponeerib valitsust juhtiv Reformierakond, kes ei taha kuidagi makse langetada, sest peab vajalikuks riigi tulude suurendamist. Paraku tundub, et see paiskab kümneid tuhandeid peresid ja tuhandeid ettevõtteid väga suurtesse makseraskustesse ning lisaks toob kaasa omakorda kõikide hindade kallinemise, sest on selge, et ettevõtja on sunnitud kallima elektrihinna kirjutama ka toodete hindadesse. Mis järgneb? Lumepallina veerev hinnatõus kõikides sektorites ning kõrge inflatsioon, mis teatavasti on kogu majandusele väga halb. Nii ongi juba juhtunud, sest paraku on Eesti nüüdseks jõudnud kõrgeima inflatsioonini euroalas. Eestis ligineb inflatsioon juba 20%-le. Mõttekoht majanduse juhtimisest, kas pole?
Näitena maksude osakaalust elektriarvel, on Delfi Ärileht seda teemat avanud konkreetse inimese elektriarve kaudu. Elektrienergia moodustab kogu arvest umbes kolmandiku (Delfi Ärileht, 15.09.2021)
Lisaks hinnarallile on energiatootmises oluline ka rohepöörde protsess ehk siis keskkonnale kahjulikuks peetava põlevkivienergia asendamine keskkonnasõbralikumate, taastuvenergia allikatega. Ka siin tuleb mõistlikult ja rahulikult analüüsida olukorda riigi ja kodanike energiajulgeoleku kontekstis. Kui me täna toodame elektrit põlevkivist, siis sellest loobumine ei saa toimuda roheloosungite ja lippude lehvides nii, et piltlikult öeldes lülitame põlevkivielektri välja ja jääme ootama kuni aastakümnete pärast taastuvenergia seda 100%-liselt asendab. See oleks mitte ainult majandusele vaid ka riiklusele hukutav. Lisaks on taustal ka küsimus, kui keskkonnasõbralikud on tänased tuule-energiatehnoloogiad või päikesepaneelid – teadlased väidavad, et sugugi mitte.
Energia hind ja selle kujunemine on väga mitmetahuline ja huvitav aruteluküsimus, mille kõiki tahke siin avada ei jõua. Küll aga tasub mõelda, et riik ja kodanikud ei ole olemas majanduse teenindamiseks, vaid riigi eesmärk on esmalt oma inimestele väärika eluolu kindlustamine ning majandus on selleks vaid vahend, tööriist.
