Tallinna linn plaanib lähiaastatel valmis saada Koplist Astanguni kulgeva 13 kilomeetri pikkuse pargi, mida nimetatakse Putukaväilaks.
Putukaväil kulgeb rohekoridorina mööda kunagist raudteed Kopli kaubajaamast Astanguni.
Pargi nimetus tuleneb linnaplaneerija Anna Semjonova sõnul sellest, et praeguste kõrgepinge õhuliinide all on tolmeldajatele – kimalastele, erakmesilastele, päeva- ja ööliblikatele, sirelastele jt putukarühmadele – soodne niidumaastikust elukeskkond ning rändekoridor ühest linnaosast teise.
Rohi peab vohama
“Seda, et kogu rohekoridor on eriti just Astangu piirkonnas väga liigirikas, tõestas ka eelmisel aastal tehtud Tartu Ülikooli tolmeldajate uuring,” ütles Semjonova.
“Olukord on küll kehvem linnas, Põhja-Tallinna pool, aga seda saaks hõlpsasti parandada, kui niita harvemini ja istutada lineaarpargi väljaarendamisel juurde taimeliike, mis soodustavad tolmeldajate elutegevust.”
Et et putukad saaksid rahus toimetada, peab rohi kasvama ja vohama. Nii niideti eelmisel aastal Põhja-Tallinna garaažidevahelist piirkonda vaid korra, sama plaan on linnavalitsusel selgi aastal.
Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on tolmeldajad kasulikud nii muule elustikule (näiteks putukaist toituvale linnule) kui ka koduaiandusega tegelevale inimesele (muu hulgas õuna- ja marjasaagi suurendajana).
Looduslähedus
Jaanipäevaks valmib põhjapoolseimale osale maastiku-arhitektuurne lahendus, mille koostavad Kino maastikuarhitektid.
“Väga oluline osa sellest on looduslikul haljastusel, et seda mitte üle küllastada eri avalike ruumi elementidega, vaid hoida looduslähedust,” rääkis Semjonova. “Koridor saab korrastatud ilme.”
13kilomeetrises pargis hakkab kulgema rattatee, mis ühendab Pelguranna piirkonna nii kesklinna kui ka Kristiinega.
Kaugemas tulevikus on Semjonova sõnul plaanis luua ka trammitee.
“Kuna Pelgulinna asum on sealsetest kortermajadest tulenevalt kõige tihedama elanikkonnaga, luuakse lisaväärtusena kesklinnaga täiendavad ühendused,” ütles ta.
Lisaks sellele, et korrastub elumajade vaheline pargiruum, kavatsetakse panna garaažid n-ö elama. “Kui otse su nina alla tuleb uus avalik ruum, siis äkki muutuvad garaažidki avatumaks,” sõnas Semjonova.
“Äkki tekivad sinna jalgrattatöökojad. Tartu näitel võiks garaažidesse tulla mikrokorterid või väiksemad ateljeed. Aga praegu on see alles visioon, mis kõik võiks juhtuda. Samas võivad garaažid jääda selliseks, nagu praegu on, sest nende seinu kasutatakse tänavakunstniks, et tekitada vaba õhu kunstigalerii.”
Selgitav grafiti
Linnarahva teavitamiseks kaunistatakse selle suve lõpuks Põhja-Tallinna garaažiseinad grafitiga.
“Neid pilte on võimalik ka äpi kaudu ellu äratada,” ütles Semjonova. “Rakendus annab täiendavat informatsiooni. Näiteks vaatad liit-reaalsuse kaudu mõnd putukapilti ja selle ette tuleb suur 3D-jutumull, mis näitab, kus on putukas lennanud ja millised taimeliigid talle meeldivad.”
Eelmisel kevadel korraldatud ideekorjes tõid Põhja-Tallinna eakamad elanikud välja, et peavad praegu näiteks poodi või bussipeatusesse pääsemiseks tegema kinniste garaažidevaheliste aedade tõttu väga suuri ringe.
“Osa on aedasid ka juba avanud, aga plaanis oleks neid rohkem avada, et inimesed saaks otse pargile ligi ja vajalikesse sihtkohtadesse,” sõnas Semjonova.
Parki luues mõeldakse Semjonova sõnul igale vanuserühmale, et tegevust jätkuks nii kaheksa- kui ka 80aastasel.
“Aga põhirõhk on ikkagi looduslikkusel,” ütles ta.
Parki hakatakse rajama etapiliselt, Semjonova sõnul valmib see lähiaastatel.
*Park New Yorgis Manhattanil vanal raudteetammil
