3. detsembril avalikus tatud OECD haridus uuringu ehk PISA testi tulemused viitavad, et Eesti õpilased on maailma parimate seas, nn tippe on koolides rohkem ja mahajääjaid vähe. Venekeelsete koolide õpilased on eestikeelsete omadele hoogsalt järele jõudnud.
Ilmnes ka probleeme: ehkki teiste riikidega võrreldes on Eesti põhikooliharidus ühtlasem, on Eesti koolide tulemuste vahe kohati tohutu suur.
Euroopa kontekstis on tulemused Eestile eriti meelepärased: Eesti õpilased on loodusteadustes teisel kohal ning lugemises ja matemaatikas neljandal kohal. Kõigist 65-st uuringus osalenud riigist olid esikohtadel Hiina suurlinnad, Singapur ja Korea. Ühtlasi on eestlased kuue aastaga – Eesti võttis esimest korda PISA-st osa 2006. aastal – järele jõudnud senisele Euroopa tipphariduse riigile Soomele.
„Euroopas on 2013. aastaks jäänud järele päris vähe riike, millelt eeskuju võtta, ja ilmselt peame olema valmis võtma vastu teisi riike, mis tulevad siia otsima, mis on meie väikse, piiratud ressurssidega riigi hariduselu saladus,” teatas haridusministeeriumi nõunik Maie Kitsing PISA tulemuste avalikustamise üritusel varjamatu uhkusega.
Eesti õpilaste keskmine punktisumma suurenes kõigis kolmes mõõdetavas valdkonnas: nii teksti mõistmises (funktsionaalne lugemine), matemaatikas kui ka loodusteadustes.
Suur lõhe
Varasemad PISA testid on näidanud, et Eestis on eestikeelsetes ja venekeelsetes koolides õppivate laste tulemuste vahel suur lõhe. Näiteks 2009. aastal oli vene õpilaste keskmine tulemus 38 punkti kehvem. Uuringus on ühe õppeaasta töö võrdsustatud 39 punktiga, seega on venekeelsete koolide õpilased sisuliselt aasta maha jäänud. Ent 2012. aastaks olid venekeelsed õpilased vahet jõudsalt vähendanud, kusjuures eriti tubli tulemuse saavutasid vene poisid lugemises.
Suuri erinevusi on märgata ka poiste ja tüdrukute tulemustes. Ehkki tüdrukud on kogu maailmas valdavalt tublimad, on Eestis kontrast vägagi suur. Jällegi võib öelda, et ühed on teistest õppeaasta võrra maas, sest poiste tekstimõistmise oskus jääb tüdrukute keskmisele 44 punkti võrra alla.
Tulemuste avalikustamisel rõhutasid nii Kitsing kui ka haridusminister Jaak Aaviksoo korduvalt, et tulemused kinnitavad Eesti haridussüsteemi võrdsust. Sellest, et Eestis ei olene hea hariduse saamise võimalus kuigivõrd õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast, räägiti ka pärast 2009. aasta testi. Ometigi pole võrdsust näha koolide tasemel. Aaviksoo nentis, et kasvõi Tallinna näitel võisid koolide tulemused erineda koguni 120 punkti võrra, üle Eesti aga koguni 200 punkti võrra.
Piltlikult öeldes tähendab see, et kui osa Eesti 15-aastaseid on oma õigel ehk 9. klassi tasemel, siis teised võivad olla oskustelt kõigest 4. klassi tasemel. „See on lubamatu lõhe,” teatas Aaviksoo.
Pisut selgemalt joonistus välja n-ö positiivne lõhe: igatsetud tippude ehk õpilaste osakaal, kes saavad hakkama keerulisimate ülesannetega, on tulemuse järgi suurenenud umbes kahe protsendipunkti võrra, matemaatikas 14,6%-ni. Samal ajal on PISA edetabeli tipus trooniva Shanghai tippude osakaal koguni 55,4%. Kuidas see võimalik on, ei tea eestlased praegu öelda.
2012. aasta PISA testis osales 510 000 15-aastast õpilast 65 riigist. Eesti õpilasi oli üle 5800, mis on ligi pool Eesti 15-aastastest.
Soomlased kurdavad tundide igavuse üle
Soomlastele tuli matemaatika edetabelis esikümnest välja kukkumine halva üllatusena. Helsingin Sanomat kirjutas 3. detsembril, et süüdi võivad olla ajale jalgu jäänud õppemeetodid, mille tõttu õpilased peavad rehkendamist igavaks ja keeruliseks. Toodi ka esile, et esimest korda said tüdrukud matemaatikas paremaid tulemusi kui poisid. Tulemused olid halvenenud ka lugemisoskuses ja loodusteadustes, ehkki Soome hoiab ikkagi kohta maailma viie-kuue parema riigi seas.
EPL, 4. dets. 2013
