Paavst Franciscus Vabaduse platsil enne Püha Missa algust. Foto: paavsteestis.ee
Paavst Franciscus ütles pärast visiiti Balti riikidesse, et mõistab Baltimaid pidevalt ähvardavat ohtu, vaatamata sellele, et Leedul, Eestil ja Lätil on õnnestunud juba poliitiliselt kinnistuda läänes, kirjutab ERR.ee
Pärast neljapäevast ringsõitu Baltimaades märkis katoliku kiriku pea, et püüdes olla tugevad, peavad need rahvad naasma oma juurte juurde, andma hinnangu natside ja nõukogude sissetungi traagilisele ajaloole ja püüdlema kultuuri kaasates dialoogi poole.
Franciscus tunnistas 25. septembri õhtul Rooma naastes ajakirjanikele, et pärast Vilniuse geto ja KGB vangla külastamist on ta palju mõelnud inimeste julmuse üle. Ta kutsus Leedut üles olema sillaks ida ja lääne vahel.
“Käisin Vilniuse getos, kus tapeti tuhandeid juute. Seejärel sama päeva pärastlõunal väisasin süüdimõistetute, tapetute ja küüditatute memoriaali. Sel päeval, ütlen teile ausalt, olin rusutud, see sundis mind mõtlema julmusest,” ütles paavst.
“On ilmselge, et poliitilises mõttes olete lääne osa, kuulute Euroopa Liitu. Te tegite EL-i pääsemiseks suuri pingutusi. Alates iseseisvuse taastamisest võtsite te eeskujulikult täita kõik ülesanded ja see ei olnud lihtne. Teil õnnestus pääseda EL-i ja see tähendab kuulumist läände. Te olete ka NATO osa,” ütles paavst ajakirjanikele tagasisõidul Tallinnast lennukis.
“Kuid kui vaadata itta, on see samuti teie ajalugu, kuid osa sellest traagilisest ajaloost tuli läänest – sakslastelt, poolakatelt ja eriti natsidelt. Idast Vene impeeriumilt,” ütles paavst.
“Pidades seda silmas, tuleb mõista tugevuse vajadust – tugevust mitte üksi läände kuulumises vaid ka eneseidentiteeti,” ütles ta.
“Mõistan suurepäraselt, et kolm Balti riiki on alati ohus. Alati. Hirm sissetungi ees, kogu ajalugu meenutab seda, ja te räägiti õigesti, et ei ole kerge olla sillaks, kuid see on igapäevane töö, kaasates kultuuri dialoogi. Meie kohus on teid aidata. Isegi mitte aidata, vaid olla teie kõrval, südamega lähedal,” ütles paavst.
Paavst ütles, et tundis Argentinas paljusid Leedu pagulasi ja kutsus üles järgima nende eeskuju juurte säilitamisel. “Tundsin paljusid Leedu pagulasi. Argentinas on neid tõepoolest palju. Nad tõid sinna oma kultuuri ja ajaloo, mille üle olid uhked. Seejärel püüavad nad sulanduda uude riiki, kuid teevad seda säilitades enda identiteeti. Arvan, et selle säilitamise võitlus on väga tugev. Teil on tugev rahvuslik omapära. Identiteet, mis on kujunenud kannatustest, kaitsekäitumisest, tööst ja kultuurist,” ütles paavst.
“Mida saab teha identiteedi säilitamiseks? Pöörduda juurte poole, see on tähtis. Identiteet on osa rahvusesse kuulumisest, kuuluvust tuleb aga edasi anda, juured tuleb anda üle noorele põlvkonnale dialoogi kaudu, eriti noorte ja vanade dialoogi kaudu. Ja seda peab tegema, sest teie identiteet on tõeline aare. Ükskõik milline identiteet on aare, kui seda teadvustatakse rahvusesse kuulumisena,” ütles ta.
Paavst ütles, et Baltimaade juhtidelt kuulis ta avatud, kuid ettevaatlikku ja hästi läbimõeldud lähenemist rändele.
“Sõnum avatusest migrantide suhtes on teie rahvas üsna levinud. Ka Eestis ja Lätis ei ole tugevaid populismikoldeid. Need on avatud rahvad, kes soovivad lõimida rändlasi, kuid mitte massiliselt, sest selliselt on see võimatu. Seda saab teha vaid targu juhtides,” ütles paavst.
