“10 000 piimalehma on kadunud, 22 000 siga hukatud, tõumullikad riigist välja müüdud – see on üks suuremaid põllumajanduse kriise taasiseseisvunud Eestis,” tõdevad põllumehed.
Eelmisel nädalal protestisid Prantsusmaa farmerid traktoritega Pariisis, selle nädala algul tulid tuhanded põllumehed meeleavaldusele Brüsselis. 14. septembril jõuavad oma traktoritega Tallinna Toompeale õigust nõudma Eesti talumehed.
Vastuseks üleeuroopalisele protestiaktsioonile teatas Euroopa Komisjon 7. septembri õhtul, et põllumeeste abistamiseks on eraldatud 500 miljonit eurot.
“Kõik piimatootjad Euroopas on hädas, me ei tea veel, kui palju meie põllumehed sellest summast saavad. Hea kui viis miljonitki saame,” oletas Tartumaa põllumeeste liidu esimees Jaan Sõrra, rõhutades, et juba praegu on Eesti piimatootjate kogukahjum jõudnud 50 miljoni euroni.
Euroopa Liidu keskmine piima kokkuostuhind oli juulikuus võrreldes aastataguse hinnaga 19% madalam, Eesti piimatootjate jaoks oli hind aga 26% madalam. Euroliidu piimatootjad saavad keskmiselt 30–32 senti piimaliitrist, meie tootjad vaid 23–25 senti. Eesti piimatootja on alla omahinna müünud üle aasta, lüpstes iga päev iseendale kahjumit.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tõdes, et Eesti valitsus pöördus Euroopa Komisjoni abi järele n-ö viimasel minutil.
“Meil on panditud oma kodud pankadele tagatiseks, et arendada Eestis põllumajandust! Niimoodi arendame piimatootmist ja sealihakasvatust! Ja kui nüüdseks on lautadest loomad likvideeritud, siis homme on vaja liisinguid ja laene edasi maksta. Kas me ootame seda, kuni mõni peremees endale nööri kaela paneb?” küsis Raivo Musting, aasta põllumees 2001 Põlvamaalt.
Ellujäämise nimel on maid ja vara müüki pandud üle Eesti.
“Olen müünud juba oma maad ja metsa, praegu on müügis üks maja – ainult selle võrra on veel võimalik lehmi pidada,” tunnistas Maalehele Harjumaa talumees Ants Aaman, kes peab 40 lehma ja on E-Piima nõukogu liige.
“Meie puudus on see, et meil ei ole seda häält, kes viib meie nõudmised valitsusse. Maainimestel pole oma esindajat koalitsioonis ega opositsioonis. Maainimesel polegi oma esindajat poliitikas,” tõdes seakasvataja ja aasta põllumees 2007 Ermo Sepp Järvamaalt.
Nii kogunesidki Kurgjale kriisinõupidamisele kõik senised aasta põllumehe tiitli kandjad. Asutati Aasta Põllumeeste Klubi ning üheskoos esitati pöördumine vabariigi valitsuse ja avalikkuse poole. Aasta Põllumeeste Klubi taunib valitsuse tegevusetust põllumajandusvaldkonnas tekkinud sügava kriisi lahendamisel ja avaldab toetust 14. septembriks Toompeale kokku kutsutud suurele põllumeeste meeleavaldusele.
Nüüd nõuavad esmaspäeval Toompeale meeleavaldusele kogunevad talupidajad ja põllumehed riigikogulastelt ja valitsuselt kriisi tunnistamist ning kriisiabi veel sel aastal.
Samuti võrdset kohtlemist võrreldes teiste ELi riikide farmeritega ning üleminekutoetuste (top-up) maksmist alates 2016. aastast.
VES/Maaleht
