Marko Mäetamm oma skulptuuriga. Kunstniku Facebook’i leht
Esmaspäeval, 21. oktoobril vestles Alistair Hicks Inglismaal Birminghami Ikon Gallery’s kunstnik Marko Mäetammega tema hiljuti Aston Ülikoolile loodud skulptuurist “All the books I should have read, but I’ve been doing other things instead” (2019) ning laiemalt kunstist avalikus ruumis.
Birminghami Astoni ülikooli juurde püstitatud Marko Mäetamme uus skulptuur on kohalike seas väga populaarseks saanud.
Skulptuur kujutab endast raamatuvirna, mille juurde on kirjutatud “Kõik raamatud, mida ma oleksin pidanud lugema, kuid ma olen teinud teisi asju selle asemel.” Skulptuurist rääkides on kunstnik öelnud, et see on inspireeritud teostest, mida ta ise on soovinud lugeda, kuid milleks pole aega leidnud.
Juba skulptuuri avamisel leidis Birminghami IKONi galerii direktor Jonathan Watkins, et kuju saab väga populaarseks. “Harva on avalik skulptuur nii asjakohane, nutikas ja nauditav. Sellest saab Instagrami hitt!”
Kunstnik Marko Mäetamm kirjeldab teose loomislugu veebiportaalis edasi.ee:
“Olin mõne aasta eest ühel kunstiüritusel Istanbulis. Käisin hea tuttava, Londonist pärit kuraatoriga dringil ja ta mainis, et parasjagu on Istanbulis ka üks tema sõber, kes kogub kunsti ja tahaks oma kogusse saada ühte head kontseptuaalset avaliku ruumi objekti. Et kas mul ei ole mõnda ideed kohe hommikuks välja pakkuda, sest homme õhtul sõidab ta juba ära. Aston University’st polnud üldse juttu ja ma ausalt öelda ei saanudki päris aru, kus see objekt seisma peaks hakkama. Ütlesin mõtlemata, et ideid ikka on, pole probleemi.
Läksin õhtul hotelli ja tegin sellise põlve otsas visandi, võttes aluseks ühe oma paari aasta taguse maali. Maal nägi välja selline, et on suur raamaturiiul ja selle kohal tekst, mis ütleb, et need on kõik need raamatud, mida ma oleks pidanud lugema, aga mis on igasuguste muude tegemiste tõttu lugemata jäänud.
Põhjus, miks ma just sellest ideest otsustasin kollektsionäärile objekti idee välja pakkuda on see, et olin selle maali juba ühte kollektsiooni ära müünud, idee tundus mulle aga jätkuvalt värske, universaalne ja käesoleval internetiajastul ka aktuaalne, kuigi põhineb mu enda isiklikul suhtel lugemisega. Olen nimelt väga kehv raamatute lugeja ja sellega hädas olnud juba lapsepõlvest saati.
Hommikul toimus kohtumine kollektsionääriga, talle kavand meeldis ja läkski tööks.
Hiljem selgus, et see kollektsionäär on Aston University vilistlane ja mingil hetkel tekkis tal tunne, et ta peaks selle teose oma ülikoolile kinkima. Nii ta sinna Birminghami sattuski. Kuhu ta algselt mõeldud oli, on mulle siiani ebaselge.
See, et mu teosest on saanud kõige populaarsem pildistamise ja selfitamise koht Aston University’s, on mulle suur rõõm ja au. Mis saab kunstnikku veel rohkem rõõmustada kui see, et ta teos inimesi kõnetab. Usun, et niisugused asjad saavad juhtuda ainult paljude asjaolude õigel kokkulangemisel.”
