Lakewoodi Eesti Majja saabuvaid Eesti Vabadussõja alguse aastapäeva aktuse külalisi tervitas Anita Pallop, kinnitades kõikidele võitlejatele ja veteranidele rinda valge lille. Valitses elav meeleolu. Kohalolijatel oli hea meel järjekordselt kohtuda oma vanade sõprade ja tuttavatega.
Aktus algas USA hümni laulmisega. Praost Thomas Vaga alustas palve sõnadega: “Jumal toimib ajaloo ja ajalooliste sündmuste läbi. Meie ajalugu kirjeldab püha laulik Piibel. Meid on palju rõhutud, aga meie vaenlased idast ja läänest jäid lõpuks häbisse. Vabadussõjas saa-vutatud võit tuli ajastul, mil Euroopa kaks impeeriumi lagunesid”. Praost Vaga palus osalejaid austada langenuid “Hoia Jumal Eestit” laulmisega.
Oma avasõnas ERKÜ sekretär Ülle Ederma tervitas ERKÜ nimel ja rõhutas, et Vabadussõja lahinguväljadel saavutatud võit on eesti rahva ajaloo tähtsaim sündmus, mille tagajärjel taastati peremeheõigus omal maal. Ta peatus pikemalt ajaloolistel sündmustel enne Vaba-dussõja algust. Ühiselt lauldi “Meil merivood on vabad”.
EV suursaadik ÜROs hr. Margus Kolga tervitas kohalolijaid EV nimel ja selgitas, et enne diplomaatilisse teenistusse asumist ta teenis mitmed aastad välisministeeriumis, kus tema peamiseks ülesandeks olid NATO-ga ühinemise vajadused. Suursaadik kirjeldas ka, kuidas pikil okupatsiooniaastail tuli peita eesti lipud ja vaikida, kuni saabus “laulva revolutsiooni” ajastu ning toodi välja lipud ja lauldi varemkeelatud laule.
Priit Parming tutvustas peakõnelejat, endist Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimeest Lembit Savi, iseloomustades teda kui julget meest, kelle tegevusele 1980’te aastatel Euroopas võlgneb eesti rahvas palju. Ülemaailmse Balti Komitee esimehena tuli L. Savil tookord vallandada Lääne-Saksamaal sündinud ja Strassburgis tegutsev büroo juhataja, kuna mees osutus KGB agendiks. Lembit Savi võttis osa Korea sõjast kahurväe kapralina ja sai seal jalast raskelt vigastada ning viibis pikemalt ravil sõjaväehaiglas Jaapanis.
Oma kõnes Lembit Savi nentis ärkamisaja kahte väga olulist sündmust: eestikeelne kirjasõna hakkas laiemalt levima Jannseni poolt toimetatud “Pärnu Postimehe” ilmumisega, tõstes ühtlasi rahva ühistunnet. Teiseks oluliseks teguriks oli eestikeelsete kooliõpetajate asumine koolidesse ja nende positiivne mõju rahva arengule. Hiljem need kooliõpetajad mobiliseeriti Tsaari sõjaväkke, kus nad said noorema ohvitseri väljaõppe. Vabadussõja algpäevade väga rasketes tingimustes olid sageli just need kooliõpetajad, kes haarasid relva ja oma eeskujuga tõmbasid kaas üliõpilased ja koolinoored. Nende julgus võimaldas Vabadussõja võidu.
Kõnelaja meenutas kuidas ta klaassikaaslastega Augsburgi DP laaagri Eesti Gümnaasiumis professor Juhan Vasara hoolsa käe all õppis eesti ajalugu tingimustes, kus puudusid õpikud. Kuid kõrgetasemeliste õpetajate poolt improviseeritud tekstide abil tehti kõik selgeks. Ta kritiseeris teravalt mõningaid tänapäeva ajaloolasi kodumaal, kes rängalt võltsivad eesti ajalugu. Nende ajaloolaste suunda silmas pidades hakkavad nad tema arvates lähitulevikus kirjeldama Vabadussõda kui vastuhakku Venemaa riigikorrale.
New Jersey osariigi Läti organisatsioonide president John Students tervitas kohalolijaid lätlaste nimel. Aktus lõppes Eesti hümni laulmisega. Üritusel oli klaverisaatjaks Luule Prima. Pärast osalejate pildistamist pakuti perenaise Dorothea Simonsoni juhitud naiskonna poolt maitsvaid võileibu ning Erik Musta valmistatud suppi.
Külalistel avanes võimalus tutvuda 1960-te aastate alguses valmistatud USA Armee filmiga “Guerrilla USA”. Filmis kirjeldati ameerika eriüksuslaste väljaõpet West Virginia mägedes. Tunni pikkuse filmi üht peaosa mängis endine soomepoiss ja USA eriüksuslaste veebel Jyri Laats, kes esines partisanide juhina. Heino Maasikas jagas kohalolijatega mälestusi sõjaväes oleku ajast koos Laatsiga.
Lahkuti Eesti Majast rahuldustundega – oli olnud meeldejääv päev, mille raames saadi kinnitada oma vankumatut usku eesti rahva isesisevale olemasolule.
Priit Parming
