Kuninglikud Eesti kodarrahad ja võiduhiilgus Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Rahva Muuseumi ajutisel näitusel “Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal” on 150 rahvarõiva komplekti seas ka üksikud esemed, mis valmistatud Eestist kaugel, kuid ainsad, mis silma jäädes oma päritolu reedavad on need Lihula naise rinnal olevad ehted – kodarrahadega keed. Kanada-eestlasele hakkas kohe silma hõbepinnalt vastu särav tuttav (end. Briti) Rahvaste Ühenduse kuninganna Elizabeth II profiil. Ja talle vaatab vastu tema isa, kuningas George VI! Need Torontos valmistatud ehted kuulusid sealse Eesti Etnograafia Ringi asutajale ja pikaajalisele juhatajale Ene Rungele, kes need, koos paljude teiste väärtuslike etnograafiliste esemetega ERM-ile kinkis. (N.B. ERM kahjuks ei tea, kes nende ehete valmistaja on. Kui kellegil on sellekohast teavet, palutakse sellest muuseumile teatada). Foto: Riina Kindlam

Eesti Etnograafia Ringilt Kanadas, Ene Runge isiklikest esemetest ja teistelt kaugele põgenenud eestlastelt ja nende järglastelt on Eesti Rahva Muuseumil kokku mitmes eraldi kogus (saadetiste kaupa) mitmeid sadu esemeid. Rahvarõivaste näituse kuraator Reet Piiri kirjeldab esimest, 1991. a. Kanada eestlaste saadetist: “Selles kogus on rahvarõivakostüüme ja üksikesemeid, aga ka muud. Eriti tähelepanuväärsed on neist kaks eset. Rõngu kostüümi juurde kuulunud seelik on kootud 1938. aasta laulupeoks Tiiu Kadakule. Seelik valmis ERMi eseme järgi, mida enam muuseumis pole – hävis II Maailmasõjas. Sama lugu on Rannu kostüümi juurde kuulunud särgiga. Selle särgi originaalist on pildid Kurriku rahvarõivaraamatus, särk ise hävis sõjas. Siiamaani oligi kasutada ainult paar joonist ja mustvalget fotot H. Kurriku raamatust. Kui muuseum sai 1991. aastal särgi, mille oli valmistanud Reet Vaikla, on nüüd uute tegemisel eeskujuks just see Kanadast saadud särk! Praegu on särk rahvarõivanäitusel Rannu naise kostüümi osana eksponeeritud. Nii see särk kui ka Rõngu seelik on fotona näha ka minu „Vana-Tartumaa rahvarõivad“ raamatus.”

Näituse kuraator Reet Piiri käis Torontos 1991. aastal, kus tutvus paljude seas Ene ja Egbert Runge, Hilja Küti, Vanda Isotamme ja Inge Kaoga, kes esemeid muuseumile annetasid. ERM oli Meeri vallas Nõo kihelkonnas Tartumaal sündinud Enele tõeline südameasi. Ta oli ERM-i Sõprade Seltsi asutajaliige (1994) ja selle esimene auliige. Hiljem sai auliikmeks ka tema abikaasa Egbert. Ka Hilja Kütt oli tartlane. Reet Piiri meenutab:

“Hilja Kütist on mul head mälestused, käisime Rungedega tal külas. Mul on nii meeles tema maja ja tagaaed. Ja tema jutud oma lapsepõlve Tartust. Kui tema Tartu kodust juhtun mööda minema, siis tuleb see jutuajamine alati meelde.”

ERMi suurel, läbi maja ulatuval püsinäitusel on nn “Ajarajal” Torontos elava Tarvo Toomese pere lugu (vahelduvad fotod valguskastis), “Paralleelilmade” näitusel on kajastatud Stockholmis elava Mai Raud-Pähni, Connecticutis elava Rein Linaski ja Halifaxis Kanadas elava Helmut Sandströmi lood. “Lisaks on Ajarajal üks vitriin, mis on pühendatud 1944. aasta põgenemisele ja seal on ka mitmete inimeste asju väljas, k.a. Ene Runge põgenemisel kaasa võetud Piibel,” kirjeldab ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt.

KUULUTATI AASTA PARIMAKS NÄITUSEKS! ERM-i uues, 2016. a. sügisel avatud suures näitusehoones tekkis lõpuks võimalus välja panna tõeliselt ulatuslik rahvarõiva näitus: kõikide kihelkondade rõivad, nii meeste, kui naiste ja nelja aastaaega jaotatuna, kokku üle 2000 eseme. Selle näituse eest pälvisid näituse kuraator Reet Piiri (vasakul) ja muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt 19. jaanuaril Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel aasta parima näituse tiitli au. KUMU kunstimuuseumis toimunud tseremoonial võeti vastu auhinnad – pronksist muuseumirotid (suurem on rändrott, väiksem paikne) kultuuriminister Indrek Saarelt. Foto: Sander Koit / ERR

Eriti suur osa 18. märtsini ülevalolevast teisest ajutisest näitusest “Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi” (134 mannekeeni) koosneb väljaspool Eestit loodud rahvuslikult inspireeritud moekunsti näidetest. Paljud loodud ESTO päevade ja muude suurürituste või lihtsalt pereliikmete tarbeks ja rahvakunsti ilu ülistuseks! Sellel näitusel osalevate käsitöömeistritest kaasmaalaste loendit tasuks eraldi välja tuua. (Uurin!) Tolle uhke näituse kuraator on Riina Reinvelt, kes on Torontos käinud lausa kolm korda ning teistest kaugetest Eesti kogukondadest külastanud veel Rootsi, USA ja Austraalia rahvast.

Kiitust kaugelt ja lähedalt

Ajalehe New York Times’i poolt iga aasta alguses koostatavasse ülemaailmse reisisoovituste nimekirja “52 Places to Go” pääses sel aastal Eesti Rahva Muuseum ja Eesti tervikuna. NYT 16. kohal on Eesti, mis tähistab oma 100. sünnipäeva väljaande teatel “kultuurilise taassünniga”. Lisaks tunnustasid jaanuari alguses soome ajakirjanikud ERM-i parimaks välisriigi turismiobjektiks.

19. jaanuaril KUMU kunstimuuseumi auditooriumis peetud Eesti Muuseumide aastaauhindade jagamisel kuulutati ERMi rahvarõiva ülevaatenäitus 2017. aasta

parimaks näituseks Eestis. Ning 2016. aastal oli Eestis 248 muuseumi, teatab Eesti Statistika.

2. veebruaril jagati Tallinnas Kultuurikatlas Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaid. ERMi hoone loojaid tunnustati arhitektuurivaldkonna peapreemiaga loominguliste meeskondade ühistöö tulemuse eest. Palju õnne ja sügav kummardus: Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, HG Arhitektuur, Pille Lausmäe Interior Architects ja KINO maastikuarhitektid! Nende kohta kirjutati: “Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.”

Sellel samal 2. veebruari õhtul avati ERMis ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud fotonäituse “Eesti läbi 100 silmapaari” koos projekti pühendunud meeskonnaga. Kohale oli tulnud üle 50 ehk rohkem kui pooled sajast portreteeritust. Näituse avanäod ehk kolm esimest vanimat portreteeritut on sealt sõja ajal välismaale põgenenud. Esimene on 1918. a. sündinud ja enamiku elust Torontos elanud hiidlane Linda Erika Kääramees, kes nüüd Eestisse elama naasnud. 1919. aastat esindab Raivo Kalamäe, kes on samuti Eestisse tagasi tulnud pärast pikki Austraalia aastaid ja kolmas 1920. a. sündinud Stockholmis elav Mai Raud-Pähn. 1923. aasta nägu on hiljuti siit ilmast lahkunud näitleja Valve Andre Torontost, 1925. aastat tähistab preester Vello Salo, kes aastaid Torontos elanud ning 1930. a. Rootsis elav Haapsalus sündinud lasteraamatute illustraator Ilon (n. Pääbo) Wikland. Ja välismaal elavaid või elanuid on veel, nt USAst endine EV president Toomas Hendrik Ilves, koomik Andy Valvur San Franciscost, jt, keda hilisemas lehenumbris täpsemalt ära toome. Näitus “Eesti lugu läbi 100 silmapaari” on ERMi B-fuajees avatud 31. märtsini. Näituse kaasandena ilmub ka samanimeline raamat.

Eesti Rahva Muuseum on varsti pea kõikide eestlaste tähelepanu keskmes, kui 24. s.k.p. toimub seal Eesti Vabariigi 100. juubelile pühendatud presidendi vastuvõtt ja pidulik kontsert. Jälgige kindlasti ülemaailmselt ETV vahendusel!

Jälgige Eesti Rahva Muuseumi tegemisi kodulehel www.erm.ee ning peaaegu sama hea, kui kohaleminek, on rahvarõivaste näitust tutvustava video vaatamine internetis YouTube’is: (http://bit.ly/2E7N2Nz). Ka muuseumi blogi ehk ajaveeb pakub huvitavat lugemist, ka ülaltoodud teemadel (http://blog.erm.ee/).

Riina Kindlam,

Tallinn