Kas ajalugu kordub? Bostonis tähistati Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva

Kui rääkida ainult Eesti iseseisvuse järjekordsest tähtpäevast, siis on kordus ilmne ja tõestatav – niipea kui päikesekell hakkab veebruari näitama, lööb Bostoni Eesti Selts kihama. Jagatakse ülesandeid – kes teeb kartulisalatit, kes rosoljet ja et meelest ei läheks – kelle käes on kohvikeetja?

Näoraamatus (Facebook) lappab juhatus lehti, et kõik toimuks just nii, nagu toimuma peab, teated saadetakse laiali, millele järgneb terve rida meeldetuletusi eelseisva ürituse toimumisaja ja koha suhtes... et meelest ei läheks...

Balti riikide aukonsulid ja Ukraina esindaja Eesti Vabariigi tähtpäeval. Vasakult: Mr Uldis Karlis Sipols, Läti aukonsul Bostonis; Pr Anne-Reet Ilves Annunziata, PhD, Eesti aukonsul Bostonis; Mr Teo Forcht Dagi, Leedu aukonsul Bostonis. Mr Paul Rabchenuk, Ukraina Kongressi Komitee, Bostoni osakonna asepresident.

Kõnelejad maadlevad kõne tekstide kallal, sõnavõtjad seavad sõnu ritta ning lapsed laulavad koolimaja keldris ühte laulu uuesti ja jälle... et meelest ei läheks... ning et see hakkaks kõlama just nõnda, kui koolipapale meeldib.

Ja siis see toimus.

24. veebruaril 2024, algusega kell 16:00 Scandinavian Cultural Center 'is (Newton, MA).

Laudadel popurrii salatitest ning kiluleibadest (kui alustada algusest). Laudaderivi lõpus troonimas saiad, pirukad ning koogid. Kohvikeetja lööb mulksu, president tormab köögi ja kõnepuldi vahet ning ridadesse seatud sadakond tooli võetakse piduliste poolt väikeste vahedega omaks.

Hakkame peale! (Mikrofon nagu töötaks... aga võib olla ei tööta ka.) Kas kuulete mind?

Vaikus võtab maad – kuuleme.

"Tere, ja tere tulemast Bostoni Eesti Seltsi poolt korraldatud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele... "

Kavaleht on konkreetne ja selge. Ka kunstilises kujunduses on märgata järjepidevust, eeskavast rääkimata. USA hümn – "Eesti lipp" – seltsi presidendi avasõna – tervitused...

Rahvas kuulab, ajalugu kordub... ja ei kordu ka, sest sõnavõttudes on rohkem ärevust ning muret maailmas toimuva suhtes. Eeskätt, mis puudutab Ukrainat. Ikka ja jälle lipsab sõnasaanute huulilt küsimus "mis saab siis, kui..." ja kindlat vastust ei tea meist täna keegi.

Olgu siinkohal ajaloolise tõe huvides ära toodud ka need kutsutud ja külalised, kes oma mõtteid kokkutulnutega jagasid.

Mr Paul Rabchenuk, Ukraina Kongressi Komitee, Bostoni osakonna asepresident; Mr Uldis Karlis Sipols, Läti aukonsul Bostonis; Mr Teo Forcht Dagi, Leedu aukonsul Bostonis.

Õhtu peakõnes jagas omi mõtteid Eestist Harvardi ülikoolis ennast täiendamas Anna Milena Linder.

BESi vabariigi aastapäeva peakõneleja oli eestlanna Anna Milena Linder. Anna õpib Harvardi ülikoolis ja on Harvard Undergraduate Capital Partners investeeringute juht. Varasemalt on Anna tegutsenud Gustav Adolfi Gümnaasiumi juhtkonna liikme, õpilasesinduse presidendi ja hoolekogu liikmena. Ta on uurinud Eesti tulevikumaavarade keskkonnamõjusid ning võitnud medaleid arvukatelt rahvusvahelistelt olümpiaadidelt. Anna pälvis Tallinna Aasta Õpilase tiitli nii 2022. kui 2023. aastal, Gustav Adolfi Sihtasutuse aasta õppuri tiitli 2022. aastal ja koolile olulisi teeneid osutanud õpilase tiitli 2023. aastal. Anna on esinenud nii Euroopa Komisjonis, ETV-s kui ka näiteks 2022. aasta Euroopa päeva seminaripaneelis Vabamus koos president Alar Karise, ettevõtja Sten Tamkivi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonelaga. Sel aastal saab Anna kirjutatut lugeda Eesti 20. aastapäeva tähistavas raamatus, mille annab välja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Et meelest ei läheks – sõnavõttude paraadi jõudis vahepeal oma etteastega ilmestada ka Bostoni Eesti Kooli Segakoor Jeffers Engelhardt'i juhatusel... Mul on alati jäänud segaseks, kus lõpeb arvuliselt lauluansambel ja algab koor... Aga koor, see kõlab uhkelt!... Igatahes).

Lapsed laulsid, kaamerad välkusid ja nutitelefonid tõusid taevasse. Mina oleksin plaksutanud kauemgi.

Lõppsõnas räägiti Eestist põgenemisest..., millest käesoleval aastal möödub 80 aastat. Meenutati neid seltsi liikmeid, kes viimase aasta jooksul meie hulgast lahkunud, aga ka neid, kes Eesti iseseisvuse eest andsid oma ainuma.

Lilli jagus kõigile, kelle nimesid kavalehelt leida ja rohkemgi.

Eeskava lõpetas – Eesti hümn:

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!

Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal,

mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

... Jah uh-oh, peaaegu oleks meelest läinud...

Sünnipäevakringli konkurss!

Žürii võttis kohad kringlialtari ümber sisse vahetult... Seisid, näksisid siit ja sealt, noogutasid ja läksid laiali. Seejärel anti rahvalegi võimalus kaasa mekutada ning oma lemmikule võiduloos karpi poetada. Tulemus – žürii otsusega kuulutati võitjaks (ja seda juba teist aastat järjest) seltsi presidendi Paul Attemanni pagaritöö (esile toodi eeskätt selle traditsioonilisi maitseomadusi). Publikulemmiku tiitli pälvis Karina Branzetti eksperiment, mis paitas mahedalt minu (ja mitte ainult) šokolaadi lembust.