Kaie Pallo on Los Angelese Eesti Maja muusika – segakoori, lastekoori, seenioride klubi, jumalateenistusel orelimängu – hoidja ja vedaja. Kaie elu kammertoon on muusika.
19 aastat on möödunud ajast, mil teeneline maestro Jaak Kukk Kaiele hakkas muusikajuhtimist üle andma. Igapäevaelus armastab Kaie oma nelja last, üht tütretütart ja vapralt kõik paguluspõlve katsumused läbi teinud Johannest (Johannes Nukk alias Karu), kel on suurepärane mälu, tahtejõud ja huumorimeel, mis aitas tulla läbi Tšehhi põrgu II maailmasõjas.
Johannes võib näiteks kirjeldada detailideni, milline nägi Kalifornia välja 1950ndatel, kui ta siin apelsiniistanduse töödel alustas. Johannese elukäik on eraldi lugu, praegu kuulan Kaiet.
Kuidas elas LA Eesti Maja anno 2021?
Kaie Pallo:
Aasta alguses oli vaikne, midagi ei toimunud, ilmselt oli nii ka teistel. Maikuus kutsusin laulukoori kokku, et vaadata, mis saab ja kuidas vaim on. Laulukoor oli täies koosseisus Eesti Majas. Alustada saime alles septembris. Ja siis käiski see kõik nii elevalt, kokkusaamise rõõm oli nii suur kõigil, kui septembris saime üle pika aja kokku.
Me laulukoor tahab laulda.
Käisime reedeti harjutustel, kuni detsembris pidasime jõulukontserdi ära.
Laulsime ka jumalateenistusel. Koor sai hoo sisse, ootab, mil jälle ühiselt laulda.
Jõulukontserdi kindlad lemmikud on:
“Tasa, tasa jõulukellad kajavad” – nagu üks laulja ütles: rahulik jõuluootuslaul, sellega sobib jõuluõhtut oodata…
“Helisege, jõulukellad” on me koori lemmiklauludest, väga lihtne… aga mida lihtsam, seda ilusam;
“Maa on nii kaunis” on tegelikult üks kirikukoraal sõnumiga, et hingest hinge on kostmas laul;
“Oh, mis hõiskamist ja rõõmu” on hoogne laulukene;
“Oh, tulge ja hõisake” on algselt portugali rahvaviis, meeldib just hästi hoogsana;
“Ta lendab mesipuu poole” on meie kavas igal kevadkontserdil. See on laul, mis lihtsalt läheb hinge ja sobib laulda igal ajal – tänulikkusega meie igavikulistele loojatele Juhan Liivile ja Peep Sarapikule.
Kaie Pallo traditsioonilised armsad laulud:
“Ta lendab mesipuu poole” J. Liiv, P. Sarapik
“Jõulukellad” A. Maasalo
“Helisege, jõulukellad” C. Stein
“Maa on nii kaunis” B. Ingemann
“Oh, tulge ja hõisake” Portugali rahvaviis
“Oh, mis hõiskamist ja rõõmu” R. Lowry
“Sa südamest nüüd pane …” Matis Metsala
“Kõik taevad laulvad… “ L. Beethoven
Kaie, milline on muusikahinge kujunemistee? Kaie Pallo: Õppisin muusikat kõigepealt Viljandi Kultuurikoolis, seejärel Tallinna Konsistooriumi muusikaosakonnas orelimängu ja koorijuhtimist. Oreli, pillide kuninga, helide täiuslikkus rahustab ja tasakaalustab, mängin sageli ka iseendale koraale, improviseerin.
Milline muusika ühendab?
Kaie Pallo: Igal dirigendil on oma maitse, ta valib. Aga mina räägin kõigepealt koorirahvaga, mis neile meeldib, et poleks vastumeelsust.
Mõnele hoogsam, mõni rahulikum – aga näiteks ka Jeesuse sünd on ju rõõmusõnum maailmale, mu meelest kuuluvad siia juurde just hoogsamad laulud.
Sa oled temperamentne, kas kirikuteenistuses on seda ka tajuda?
Kaie Pallo: Luteriusu laulud justkui ei ole nii hoogsad, aga siis tuleb kiirema tempoga mängida.
Olen kuulnud kirikutes, kus mõned väga venitavad neli salmi, ei jõua lõppu oodata. Ma tihti lähen hoogu. (Kaie naerab natuke)
Anno 2022?
Kaie Pallo: Nüüd sel aastal 2022 on tulemas vabariigi aastapäeva aktus, on mõte ka kooriga laulda kolm laulu, nendeks on:
Kait Tamra “Oma saar”
Tõnis Mägi “Palve”
Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”
Kõik lauljad tulevad kokku, sest meile meeldib laulda — muusika on meid kokku toonud, muusika ühte meid seob, muusika on meile armsaks saanud.
Olgu koos 20 lauljat või 2000 lauljat — ühislaulmine on see, mis meid köidab.
Tiia ja Karl Mikkelsaare pärand – orel – on nüüd Eesti Majas, mis hingust see kannab?
Kaie Pallo: Nemad olid ustavad koguduse liikmed.
Tiia mängis orelit, eriti armastas Bachi. Tiia orelinoodikogu tuli annetusega koos.
Nüüd peame Eesti Majas ka oma jumalateenistusi.
Kahe manuaali ja pedaalidega kena suur orel ongi annetus Tiia ja Karl Mikkelsaarelt.
Laulukoori repertuaaris on veel Hermann, Kunileid, Härma, uuematest Piret Rips, Jaan Tätte, Kait Tamra jt.
Kuidas lapsed laulu juurde jõuavad?
Kaie Pallo: Lapsed on nii, et ega laulda ei taha, mõni poiss teeb laulusõnadest lennuki…
Oh kuusepuu, Küll on kena kelguga, Tiliseb tiliseb aisakell – need on talveklassika.
Lapsed laulavad rõõmuga, õpetame koos Marya Kiviga – ta aitab lastel sõnu lugeda ja mina saadan klaveril.
Maikuus emadepäeva pidu on laulukooride kevadkontsert, see toob rahvast rohkem kokku; lapsed esinevad vanematele ja vanemad lastele.
Solistina on esinenud Dora-Liisa Meriste, Marya Kivi ja Renee Meriste tütar. Meil mitu last õpivad klaverit – Kaia Villand, Kiino Villandi tütar, ja Johannes Eberhard on esinenud.
Joosep-Felix Auksmann õpib orelit.
Angus Martin Meriste mängib plokkflööti.
Reet Rand pani kokku kandleansambli, nad on ka esinenud. Kaheksa kandle kokku saamine Ameerika pealt oli omaette suur tegevus.
Koolilapsed on terava pilguga vaatamas ja kuulamas, nii see maailm areneb ja kasvab…
Pühendumine laulule on nii ilus.
Ma ei kujuta ette, et mõni üldse ei ela muusikas…
Kaie Pallo mõtteid kuulas ja täheldas üles
Maarja Pärl Lõhmus
