Foto: Siiri Lind / VES
Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriikides kutsel külastas laupäeval, 29. oktoobril New Yorgi Eesti Maja VES’i kauaaegne ajakirjanik Jüri Estam, andes huvitava ülevaate praegustest olukordadest Eestis. Kohale oli saabunud umbes 25-pealine kuulajaskond, eriti rohkelt oli esindatud Filiae Patriae korporatsioon.
Alguseks tutvustas Jüri Estam lühidalt oma elukäiku. Ta sündis DP staatuses olevasse Eesti pagulasperre Saksamaal, kasvas üles Ameerikas ja sai kõrghariduse University of Maryland’is, jt ülikoolides politoloogia, rahvusvaheliste suhete ja majandusteaduse alal. Jüri Estam asus uuesti Euroopasse alates 1979. aastast, ta on elanud nii Torontos kui Stockholmis, viimased 25 aastat Eestis, kus tema ettevõte osutab konsultatsiooniteenuseid strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas. Samuti teeb ta koostööd paljude ajalehtedega Eestis. Jüri Estam on Ameerika Ühendriikide maavägede veteran, oli Vabadusraadio (Radio Free Europe) Eesti toimetuse liige (1979-89) ja seejärel sama asutuse Skandinaavia korrespondent. Ülemineku ajal oli ta ka Eesti Kongressi liige, Eesti Televisiooni saatejuht, poliitikakommentaator ja dokumentaalfilmide autor (1992-94) ning Kuku Raadio direktor (1995–96).
Jüri Estam mainis, et Eestile oleks vaja teha “restart” (taaskäivitus). Mitte kõik asjad pole Eesti taasiseseisvumisest saati läinud nii, nagu oleksid võinud minna. Kõneleja käsitles nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka julgeoleku teemasid.
Julgeoleku alal arutles ta meie kaitse- ja pikaajalise heidutusvõimelisuse üle. Kui avatud me oleme rahvusvahelistele konfliktidele, kui võbelevad või kindlad on meie liitlassuhted, mis kõik on ju paremad kui mõned aastad tagasi ja olenevad suurel määral ka USA tulevase presidendi hoiakutest. Putin, kes on elustanud Vene impeeriumi rajamisel/säilitamisel suurnimed nagu Peeter Suur, Ivan Julm, Stalin jt. ise suurkujuna vast ajalukku ei pääse, kui ta midagi väga iseäralikku või drastilist ette ei võta. Tegelikult ta on ja jääb KGB-laseks ning kasutab peamiselt oma KGB-lisi manöövreid.
Majandusteemal oli arutuse all asjaolu, et majandus ei liigu, on stagneerunud – (mis olla sama ka Soomes). “Start-up” ehk idufirmade ja ideedega noortel on majanduskasvulist potentsiaali, aga see vaid üks osa ja ei ole Eesti “Marshal Plan”. Eesti uus president on juhtinud tähelepanu palkade võrdlusele, mis on vast 1/3 Soome omast ja ei saa olla majanduslikult jätkusuuteline. Ei tule ka kasuks eestlase tagasihoidlik iseloom, mis puutub enesereklaami. Mitmed välismaa firmad, nagu pangandus, viib kasumi Eestist välja ja samuti on lahkunud ka välismaiseid tööandjaid. Eesti tarbija aga püüab nagu tasa teha tarbimist, mis jäi okupatsiooni aastatel tarbimata. Tööotsijad lahkuvad, peamiselt parema teenistuse nimel. Üldiselt teevad stagneeruvad Balti riigid pingutusi vabamajandusega riikidele järele jõudmiseks. Eestil oleks kasulik õppida teiste ühiskondade nagu Singapur, Iisrael, Lõuna-Korea jt. edukate riikide majandusskeemidest.
Demograafiliselt maarahvas vananeb. Poliitiliste juhtide adekvaatsus on kaotanud tähtsa funktsiooni tuleviku suunas. Laias laastus tundub, et ei ole kedagi, kes seisaks maarahva, inimarengu ja majanduse taastamise eest. Poliitiline “korrektsus” ei luba paljudest tahkudest isegi rääkida.
Kõneleja puudutas ka nö endisi pagulasi ehk nagu Eestis kutsutakse DP-põlvkonda – väliseestlasi – milline väljend on negatiivse varjundiga. Kuigi suureprotsendiliselt kõrgharidusega, on nad peamiselt teretulnud toibutama ühiskonnas elujõudu, kuid mitte kaasatavad poliitiliste otsuste kujundamisel.
Mitmete küsimuste all jäi meelde veel mahepõllumajandus. Avalikkust ei teavitatagi, kes töötleb metsi ja on suure hulga Eesti maa omanikud. Puudub põllumajanduserakond. Rail Balticu tegevus oma ebaloogilise uue trassiga, ökoloogilise kahjulikkusega ning Eestile õieti mitte sissetulekut toova allikana olla EL “soovid”. (Kuigi olemasolevale raudteetrassile saaks kaasajastada ning lisada uuendusi, mis oleks kasulikum).
Arutati ka piirileppe, ühiskonna taluvuse ja kestvuse, hariduse, õpetajate palga, e-Eesti tegeliku võimsuse, jt. teemasid. Eelneva taustal leidis Estam, et need teemad väärivad vaid hinnet C või C- (ehk 3, 3-).
Lõpetuseks ütles kõneleja, et Eesti vajab hulgaliselt lootust ning tuleb vältida kõigi “munade” ühte korvi asetamist. Mare Valgemäe tänas esinejat, millele kaasnes kuulajaskonna tugev aplaus.
Aime Andra
