NATO on suurendanud kohalolekut nii merel, õhus kui ka maal, ütles Eestisse 1. märtsil kiirvisiidi teinud alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ühisel pressikonverentsil Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni ja Eesti peaministri Kaja Kallasega.
Boris Johnson ütles, et NATO Ukrainas sekkuma ei hakka, sest tegemist on kaitseorganisatsiooniga. “Siin on väga üheselt selge, et me ei saa minna võitlema teisele territooriumile. Me ei saa saata oma lennukeid Ukraina õhuruumi. Me ei saa hakata alla laskma Venemaa lennukeid,” ütles Johnson. Küll aga märkis Johnson, et Ukraina väed saavad NATO-lt erinevat varustust.
Suurbritannia on NATO lahingugrupi juhtriik Eestis. Lahingugruppi panustavad ka Prantsusmaa, Taani ja Island. Liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Briti sõdureid on Eestis praegu umbes 850. Nüüd otsustas Ühendkuningriik saata Eestisse täiendavalt veel ligi 1000 sõdurit.
Teisipäeva, 1. märtsi pärastlõunal Eestisse saabunud NATO peasekretär Jens Stoltenberg külastas Tapa sõjaväelinnakut ja kohtus Eesti tipp-poliitikutega.
Koos Stoltenbergiga tuli Eestisse NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) kindral Tod D. Wolters ja NATO sõjalise kommitee (CMC) esimees Rob Baue.
Lisaks kohtumisele president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega kohtus Stoltenberg välisministri Eva-Maria Liimetsa, kaitseministri Kalle Laaneti ja kaitseväe juhataja kindral-leitnant Martin Heremiga.
Tapal ühines Kallase ja Stoltenbergi kohtumisega Briti peaminister Boris Johnson. Koos anti pressikonverents.
“Me oleme pühendunud artikkel 5-le. Mis tähendab, et me kaitseme igat sentimeetrit NATO liitlaste aladest,” lisas Stoltenberg.
“Meie sõnum Putinile on, et lõpetage sõda. Ja jätkame suhtlust diplomaatiaga,” sõnas ta.
Suubritannia peaministri Boris Johnsoni sõnul tegi Putin kaks valearvestust – Ukraina vastupanuvõimes ja läänemaailma ühtsuses.
Peaminister Kaja Kallas rääkis, et kuigi praegu puudub otsene sõjaline oht meie piirkonnale, tuleb siinset julgeolekut tõsta.
Kallas lisas, et Eesti jätkab Ukraina toetamist andes märkimisväärset sõjalist, finantsilist ja humanitaarabi. Ukrainale tuleks Kallase sõnul anda ka väga selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv.
