8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald Põltsamaa kihelkond Viljandimaa 21. august 2017)
Helmut Piirimäe (vasakul) koos kolleeg Ilmar Talvega (2004)
Need, kes olid seotud Tartu ülikooliga 1970ndate keskpaigast alates, seisis ajaloo eriala kolmel sambal ja nendeks olid kolm ajalooprofessorit – Sulev Vahtre (1926-2007), Herbert Ligi (1928-1990) ja Helmut Piirimäe (1930-2017). Nende meeste autoriteeti tollaste ajaloolaste seas on täna ehk isegi keeruline ette kujutada. Oli vahel tunne, et kogu elu ajalooosakonnas keerleski nende meeste ümber ja kogu see (päikese)süsteem keerles just nende meeste abiga.
Esimesena langes suurest kolmikust välja Herbert Ligi 1990. aastal, aga tema lähedaste lohutuseks võime ehk öelda, et teda säästis saatus 1990ndatel aastatel alanud lõpututest ülikooli “reformidest” (hiinlased soovivad vaid oma suurimatele vaenlastele elu igaveste reformide ajal). Nüüd, 21. augustil 2017 peame kurvastusega möönma, et Helmut Piirimäe purjetamisega üle Igaviku jõe on kindlasti meie ajalooteaduses lõppenud üks ajastu, mida ehk tulevikus ajalooteaduse historiograafide poolt hakatakse nimetama vähemalt Tartus selle professorite kolmiku järgi. Kui oleks olnud ehk teised ajad, siis Helmut Piirimäe oleks olnud enam tuntud ilmselt majandusajaloolasena. Kuid kui 1982. aastal ilmus Tartu ülikooli ajaloo (1632-1710) esimene köide, mis suuresti oli kirjutatud ja kontseptuaalselt ülal hoitud H. Piirimäe poolt, siis oli see tegelikult mitte ainult ajaloolaste seas vaid ka laiemas akadeemilises ringis suur sündmus, sest meile alma materi kasvandikena oli tollastes suletud tingimustes kingitud meie alma materi ajalugu (meenutame, et 1952 oli eitatud rootsiaegset ülikooli Tartus). Nendes oludes oli see hiigeltöö, kus mees ületas ilmselt isegi iseennast. Täna võiks öelda, et see oli töö, mille H. Piirimäe võiks endaga julgelt kaasa võtta, kui Igavikujõe valvur peaks teispoolsuse väraval tulijalt küsima – mida oled Sa elus teinud. Ka aastakümneid hiljem ilmunud doktoritöö (“Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil”. 2009) võiks meie mentoril kaasas olla, ka see on töö, mis näitab, mis puust mehega teaduses oli tegu.
Tänasel päeval jääb siiapoole jääjatel üle meenutada meie isiklikke kokkupuuteid Helmut Piirimäega ja soovida, et professor elaks edasi oma lähemate õpilaste, kolleegide ja sõprade mälestustes.
Ülikooliprofessorit ei tee kunagi suureks mingi viidete või “laikide” hulk interneti andmebaaside maailmas, vaid lihtne asi – kas oli tegemist ereda isiksusega või mitte. Helmut Piirimäe oli kindlasti isiksus ja seetõttu jäi ta meile kõigile omamoodi isiklikult elus meelde.
Laupäeval, 26. augustil on alma materi lipp lasted poolde vardasse, sest ülikool ja akadeemiline üldsus jätab hüvasti alma materi silmapaistva historiograafiga, kes julges just 17. sajandi ülikoolielu osas näidata meile paljudele teed, kuhu täna päris heade tulemustega on uurimise juurde asunud juba mitmes uus põlvkond ajaloolasi- ja kirjandusteadlasi.
Hüvasti, professor Helmut Piirimäe.
Peeter Järvelaid
Tartu Ülikooli Eesti õiguse ajaloo korraline professor
1992-1997
