20. novembril Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissündmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel. 1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Paluküla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa üksnes hiiepaikadele pühendatud raamatu Hiie ase.
Hiie sõber ütles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. “Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paikade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks” ütles Mari-Ann Remmel.
Sündmusele kogunenud sadakond inimest tõusis püsti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestlaulmisel Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis üle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikkust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pühapaikade kaitsmiseks.
Tunnustamissündmusel tänati lisaks mitmeid asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud.
Põlva linn on pärimuskultuuri aasta raames aidanud korraldada mitmeid pühapaiku tutvustavaid sündmusi. Siseministeerium on viimastel aastatel aidanud koostada ja rakendada looduslike pühapaikade riiklikku arengukava. Eesti Maaülikool on avanud esimese kõrgkoolina Eestis looduslike pühapaikade valikained. Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel leiti riigieelarvest vahendid käesoleval aastal pühapaikade arengukava rakendamiseks. Ajakirjad Maakodu ning Loodusesõber on tutvustanud pühapaikasid ja nendega seotud pärimust nii sarjade kui eraldi lugudena. Rohelise teabe värav Greengate on püsivalt tutvustanud nii pühapaikadega seotud muresid kui ka häid tavasid. Võro Instituut osales võrokeelse laulupeo Uma Pido tule süütamisel ja hoidmisel Taevaskoja pühapaigas. Aivar Jürisalu on kohaliku elanikuna aastate jooksul osalenud Paluküla Hiiemäe kaitsmises ning järelevalves. Kanadas elav Margus Tae on aastakümnete jooksul tutvustanud sealsele eestlaskonnale hiietavasid ning on hooldanud Eesti kogukonna hiiepaika Kotkajärvel.
Hiie väe sündmusel kuulutati välja ka kuvavõistluse Maavalla hiied 10223 võidutööd. Peaauhinna võitis Hendrik Relve pilt Tõrenurme hiiepärnast. Laste esikoha sai kolmandat aastat järjest Toomas Koitme kuvaga Ristivälja ohvrikivist. Kokku anti välja 12 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võrumaa, Põlvamaa ning saarte eriauhinnad.
Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.
Sündmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida soovi korral hiljem keskkonnasõbraliku ja väärika annina pühapaika jätta. Andide müügist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiesõbralikeks ettevõtmisteks.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soomeugri rahvaste jaoks on looduslikud pühapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa ühisest identiteedist. Eesti kultuuriministeerium kinnitas 2008. a looduslike pühapaikade päästetöödeks riikliku arengukava.
Hiie väe sündmust toetasid: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Põlva linn, Maakodu, Tihuse turismitalu, Võro Instituut, Võro Selts VKKF.
Ahto Kaasik
Maavalla koja vanem
