Gunnar, Heiki, Paul.
Meie sõprus Heiki Partsiga sai alguse 1945. aastal Saksamaal sõjapõgenike laagri Augsburgi koolis, kus õppisime klassivendadena ja pinginaabritena. Olime KOLM MUSKETÄRI, kellest Gunnar Paabo on kahjuks meie hulgast lahkunud.
Koolis olid Sa tasakaalukas ja tubli õppija, kes aitas mul omal ajal ladina keele eksami väga hea tulemusega sooritada. Augsburgi aeg oli lõppenud ja me kõik ühiselt kolmekesi otsustasime oma edasist eluteed jätkata Ameerika Ühendriikides, samas mitte unustades oma päritolu ja säilitades side eestluse ja oma sünnimaa kultuuriga.
Sina jäid New Yorki, Gunnar Paabo Washingtoni ja mina leidsin oma tulevase kodu Duluth’is. New Yorgist minu juurde Duluth’i tulemiseks pidi sul olema piletiraha 75 dollarit, mille Sa teenisid nukuvabrikus nukkudega kaste transportides ja öösiti restoranides nõusid pestes. Rongipileti raha teenitud ja nii Sa juba istusidki rongi ja olid Duluth’i poole teel.
Mäletan, et tegime koos YMCA juures tööd ja et Sina veel värvisid jõulupühadeks jõulupuid roheliseks. Elasime tollal Duluth’is pansionis ja meil oli väga huvitav elu. Duluth’ist läksid Sa vabatahtlikuna Ameerika lennuväkke. Neli aastat Korea sõjas, millest kaks viimast aastat teenisid Kaug-Idas.
Sõjaväes teenitud raha eest oli Sul võimalik oma vanemad Saksamaalt Ameerikasse tuua ja taskuraha jäi sul üle endalegi.
Peale teenistust lennuväes tulid Sa Duluth’i, kus alustasid õpinguid tulevaseks ametiks – maanteede ja sildade ehitusinseneriks. Läbinud üheaastase õppe, jätkasid õpinguid New Yorgis, mis Sa edukalt lõpetasid ja samal aastal abiellusid Helvega. Te kolisite Albany’sse, kus Sa olid Albany Eesti Seltsi juhataja 20 aastat.
Albany’s kuulus tollal Eesti Seltsi 200 liiget, tegutses Eesti Kool, mida juhtis Sinu abikaasa Helve, anti välja ajalehte “Aja Kaja”, tegutses nii oma orkester kui ka laulukoor.
1987. aastal lõpetasid töö riigiteenistuses New Yorgi maanteede ja transpordi osakonnas ja jätkasid eksperdina advokaatidega koostööd kohtuprotsessides oma erafirmas. Samal ajal aitasid käivitada ka üht uut insenerifirmat, kus Su töö jätkus neli aastat, mille järgselt kolisite 1998. aastal abikaasa Helvega Lõuna-Floridasse, West Palm Beach’i elama ja mis on saanud teie põhielukohaks.
Heiki, Gunnar, Paul aastaid hiljem.
Floridas olid Sa aastaid siinse eesti kiriku nõukogu esimees ja Lõuna-Florida Eesti Seltsi liige, aitasid leida üritustele esinejaid ja olid ise tubli teadustaja. Sinu sulest on ilmunud palju teateid ja artikleid Vaba Eesti Sõnas kohalike eestlaste ettevõtmistest, tegemistest ja olemistest. Oled olnud ja oled paljudele noortele eeskujuks ja mulle kõige paremaks sõbraks.
Mälestame Gunnar Paabot ja sulle veel palju-palju eluaastaid ja ikka edasi!
Paul Vesterstein
ja Lõuna-Florida Eesti Selts
