See ülesvõte ei ole tehniline meistriteos, kuid siia on jäädvustatud hulk julgustavaid, toredaid märke. On 1. näärikuu pealelõuna Mulgimaal, täpsemini endise Kõpu kihelkonna mail. Värviline pilt seletab teel lumega kõrvutatult punast lõuna-Eesti savimulda. Ainuüksi sellel viibimine on eriline. Tollel üksi elaval süsimustal hobusel on komme inimesi saata. Nii tekkiski uusaastapäeval seltskonna matkale minnes linnaplika ja maahobuse vaheline sprindivõistlus. Neiu väidab, et ei tea, kumb võitis; tema vaatas otse ette ja kappaval suksul tuli aed ette. Kuid jätkugu mõtteline sööst! Hiljem tõi naaber hobusele omapärast leiba (pealtnäha rootsi limpa moodi) ja neiu punus tema lakka patse. Kõik need olud ja teod tundusid väga hästi edasist uue aasta õnne kindlustavat.
Pühadeaja märgid – märgatud, märgilised hetked ja õnnestumised, mis üllatasid, tõid rõõmu ning mälusalves hoidmist väärivad võib nimetada ka enneteks. Enne (omen) ennustab midagi. On häid ja halbu endeid, õnneks sõltub väga palju nende märkajast endast ehk tõlgendamisest. Vanarahvas toetus vägagi nendele ja aastavahetuse aegu on meiegi meeled tänamise ja lootmise lainel. Kalmistu või esivanemate kodukoha külaskäik, loomadele ja loodusele tähelepanu pööramine, puhastav lõke, kontsert või kirik, head sõnad ja soovid.
Meil õnnestus imekombel sõita vana-aasta õhtul Kohtla-Järvelt Viljandimaale! Suhteliselt müstiline trajektoor, mida polnud varem ette võtnud. Ja veel punase õnnekassiga. Reedik-poiss tuli tõepoolest meie ringreisile kaasa. Sõitsime uduses videvikus lõunasse läbi Alutaguse metsade (lapsepõlve unistus kaardilt vaadates), nägime vilksamisi valget jäävälja nimega Peipsi ning edelasse pöörates möödusime ligilähedalt Eesti südamest (Mandri-Eesti geograafiline keskpunkt Adavere lähedal Kalmemäe hiiekohas).
Kahjuks polnud aega seekord hiide minna. Sihtkohta jõudes ootas ees hingelähedasi seoseid ja inimesi (ilmsi ja ulmsi), mida ei jõua siinkohal hetkel kirjeldadagi. Praktilisemast küljest oli enne meie saabumist taluõuele autoga mutta kinni jäänud skaudijuhist sõber. Mida vanas aastas teha ei suuda, suudad uue aastanumbriga hommikul juba küll – sõprade abiga, k.a sikutav auto, lükkavad poisid ja julgustavad penid.
Heade ennete salvestamine ei võta mälus üleliia ruumi, pigem süütavad need heade mõtete särtsuahela ning vooderdavad soojalt südant ja tervet südame-veresoonkonda (circulatory, cardiovascular system).
Tänavuste pühade ajal ei korraldatud kõrgushüppe võistlusi, (seatud latti kõrgele), kuid kahtlustan, et rekordeid tuli siiski. Kui palju ei oota, saabuvad tänuväärt üllatused. Iga viimane kordaminek, silmapilgutus ja mandariiniviil on endiselt kulda väärt.
* võbe on sõna, mida pakuti välja hiljutisel Sõnause uute sõnade korjes asendamaks ingliskeelset, kuigi eestikeelselt hääldatud sõna “vibe” ehk meeleolu, millestki levivat/tekitatud tunnetust, üldiselt positiivses tähenduses. Tuleneb see sõnast vibration, nii nagu võbe sõnast võbelus. Võbelema on nagu värelema (leek) ja sarane ka võnklemisele – võnksudega, vetruvalt liikuma, kulgema; ka mehhaaniline võnge. “Võbes on vibra sees.” Lühend vibra on ka eesti keeles kasutusel, vibratsiooni lühendina. Aga võbe on voolujoonelisem (streamlined).
Sõna ja pilt:
Riina Kindlam, Tallinn
