Rootsi kuningas Gustav II Adolf, tundmatu autor, 1640-ndad aastad.
Killuke Eesti kultuuri on jälle maailmale paremini kättesaadav ja veel nii uuenduslikul moel, et paljud võivad kadestada, kirjutab geenius.ee portaal.
Nimelt on maailma suurim otsimootor ja ilmselt kõige laiahaardelisem digitaalse info haldaja Google digitaliseerinud ära ühe Eesti muuseumi.
Google’i kultuuriprojekti Arts & Culture raames saab käia Tallinna linnamuuseumis virtuaaltuuril Street View’ga, uurida justkui luubiga kunstiteoseid ja vaadata näitusi.
Materjali leiab Google’i saidilt www.google.com/culturalinstitute, kus Tallinnat otsides jõuabki linnamuuseumi Google Arts & Culture leheküljele.
“Minu sõnum on kogu aeg olnud, et mitte keegi ei jäta sellise virtuaaltuuri pärast muuseumisse tulemata, vaid vastupidi, just siis siia tullaksegi,” ütleb linnamuuseumi spetsialist Karel Zova, kes Google’iga tehtud projekti vedas.
“Mõelge Mona Lisa peale. Kõik on seda iiveldamiseni näinud, aga ikka rändavad inimesed Pariisi Louvre’isse seda vaatama.”
Nii veenis Zova oma kolleege Google’iga koostööd tegema, kuigi mõnedes ringkondades võib muuseumi pakutava sisu tasuta äraandmine tekitada kõhklusi.
“Minu taust on Tiigrihüppe programmis ja mina olen ikka toetanud jagamise mõtet,” räägib Zova ja toob näiteid maailmakuulsatest muuseumitest, kes oma varasid veebis näitavad.
Koostöö algas mullu, Google tuli Eestisse kohale
Linnamuuseumi ja Google’i koostöö sai alguse juba läinud aasta kevadel, kui ühel ilusal päeval kirjutas IT-gigandi esindaja Eestisse kirja. Google’i soovi oli linnamuuseum esimesena Eestis liita kultuuri- ja kunstikeskkonda ja koostöö päädiski sel nädalal, 17. oktoobril virtuaalse muuseumi avamisega.
Zova sõnul tähendas tehniline koostöö näiteks seda, et muuseum pidi omalt poolt Google’ile andma korraliku kvaliteediga digitaalseid pilte. “Ühe pildi lühim mõõt tohtis olla 2500 pikslit, nii et mõned vanemad skännid ja digitaliseeritud materjalid ei sobinudki.”
Lisaks tuli läinud aasta augustis Tallinnasse kohale Google’i meeskond, kes Street View lahenduse jaoks sarnaneva tehnikaga käis läbi kolm linnamuuseumi hoonet: peahoone Vanalinnas Vene tn 7, Kiek in de Kök ja Peeter I majamuuseum Kadriorus.
Samuti valmistas muuseum ette virtuaalnäitused, mis tähendas muu hulgas sisu toimetamist, materjalide märgendamist, metaandmete ja annotatsioonide loomist.
“Tavaliselt on ju muuseumidel ainult 5-10% kogust ekspositsioonis, suurem osa on “kõhu all”. Meie otsustasime, et iga koguhoidja valib välja tähtteosed, mida me üldjuhul ei näita,” räägib Zova.
Linnamuuseumi eksponaate on võimalik vaadata muuhulgas ajateljel.
Kui linnamuuseum oli esimene Eesti muuseum Google Arts & Culture programmis, siis tegelikult esimese mäluasutusena on seal väljas ka rahvusarhiiv, kuid selle valik on pigem dokumendikeskne.
Geeniusele teadaolevalt on Google valmis digitaliseerima veel ühte olulist Eesti muuseumi, kuid koostöö on alles pooleli.
Google Arts & Culture projekt kasvas 2011. aastal välja firma kuulsast printsiibist, et kõik töötajad saavad ühe päeva nädalas pühendada isiklikult huvitavatele ettevõtmistele. Selle aja jooksul on see hoogsalt laienenud ja hõlmab üle 1000 muuseumi.
Üks projekti kuulsamaid osi on Gigapixel, mille käigus Google’i insenerid pildistavad mõne kunstiteose üles ülikõrge resolutsiooniga ja riputavad veebi. Karel Zova sõnul on ka Eesti muuseumitel huvi oma töid selle projektiga jagada, kuid Gigapixeli projekti ülemaailmne järjekord on ilmselt paari aasta pikkune ning pole teada, kas ja millal Google mõne Eesti teose ette võtaks.
