Hoolimata halvast ilmast ilmusid laupäeva, 16. aprilli hommikul 17 gaidi viiest osariigist Järvemetsa laagriplatsile kesk-New Jerseys, et osaleda Eesti Gaidide Maleva USAs jüripäeva nädalalõpulaagris. Oli ette nähtud, et nädalalõpulaager oleks veidi lühem, kuid siiski lõbus ja tegevusrohke—ja nii oligi.
Kuigi taevas oli tumedalt pilves ja läbi puude latvade jõudis aeg-ajalt juba kohale paar vihmapiiska, matkati siiski poolteist tundi suure ringiga ümber tühja, vaikse laagriplatsi, uurides leitud konte ja sulgi, korjates loata viibijate mahavisatud prahti prügikotti ja rääkides ärevalt tulevase suurlaagri ja ka teiste tüdrukute eludes juhtunu kohta.
Lõunal söödi aplalt lihtsaid eesti moodi võileibu ja pärast lõunasööki oli tüdrukutel vaba aega niisama juttu ajada, peamajas klaverit mängida ja õues ringi joosta peaväljakul ja talvest tühja järve ääres.
Pärast lõunat mängisid tüdrukud viktoriini-moodi “katsemängu” joostes salkades peamajas ringi; mängu põhiidee mõtles välja vgd. Ilona Lane ja täiustada-kujundada aitasid seda gdj. Aili Sarapik ja gdj. Helvi Sarapik. Punkte oli kokku kuus ja kõik olid seotud gaidlike ja eesti kultuuri alaste teadmistega — ühes pidi salk joonistama peast gaidmaleva ristikheina ja selle osade tähendusi seletama (nt märgi lint sümboliseerib gaidi naeratavat suud ja tähed gaidi säravaid silmi), teises oskama nimetada EGM USA maleva juhti (ngdr. Leena Kangro), möödunud aasta gaidlaagri juhti (gdj. Aili Sarapik, “Teras-vanne”—üks salk lisas selle küsimuse vastusele ka nskm. AJ Laupa nime, kuigi ta päris gaidlaagri juht küll ei olnud…) ja peast kirjutama või laulma vähemalt osa gaidi hümni (“Eesti, mu armas, kallis kodumaa, mu ilus maa, mu püha maa…!”), veel teises valima nimekirjast Eesti nelja presidendi nime ja neid õigesse kronoloogilisse järjekorda panema (nimekirjas olid mõned kummalised valikud, nt lgp. hr. Entel Tentel, mille peale hõikas üks ilmselt eriti tähelepanelik noor gaid, “Hei, meil on see plaat kodus, see on lastelaulude plaat!”). Käbide salk võitis katsemängu ja seega laagri jaoks sobivaid pisitaskulampe auhindadeks.
Ilm oli juba hakanud viletsamaks muutuma, aga peamaja jäi seest soojaks ja kuivaks ja head tuju jätkus! Gdj. Aili Sarapiku kitarri saatel laulsid tüdrukud läbi nii tuttavaid kui ka mitte nii tuttavaid gaidi-, rahva- ja meeleolulaule. Niipea kui gdj. Helvi Sarapik saabus poest laagrisse tagasi materjalidega tegevuse jaoks, hakkasid gaidid korraga kahe projekti kallal tööle: siis kui üks salk alustas ngdr. Hille Sork Carpino juhtimisel rosinasaia tegemist, hakkasid teised salgad kohe maalima. Igal salgal paluti maalida nende ettekujutust gaidlusest ja laagrist. Maalid olid erinevad, kuid sisaldasid ka ühiseid teemasid: maalidel oli eesti lippe, metsapuid, USA malevate märke, lõkkeid, vormides gaide ja isegi meie armas saunamaja Olevi järve kaldal.
Õhtul valmistasid gaidid nii endile kui teistele laagris kohalolevatele skautidele, hundudele ja nädalalõpu-laagri juhtidele, isuäratava õhtusöögi—kolmevärviline pasta tomatikastmega, paneeritud ja ahjus küpsetatud kanaribad, värske salat ja itaalia sai—millest ei jäänud järgi mitte ühtegi raasukest. Pärast õhtusööki õues juba õige tormas, aga tänu skm. Mati Kobini korraldamisele said lapsed teha peamaja kaminas “lõkketuld”, mille ümber sai paar tundi peaaegu niisama mõnusalt nalja teha, laulda ja ‘s’mores’i süüa kui parema ilmaga oleks õues puude vahel saanud. Oli selgesti näha, et lastel oli pikk päev olnud, kuid kõik olid ikka veel rõõmsatujulised.
Ööseks pandi kokku ja lükati kõrvale peamaja suure toa lauad ja pingid ja tehti nende asemel lahti 17 välivoodit. Tüdrukute itsitamist oli kuulda veel hilisööni, aga üks silmapilk ja juba oli pühapäeva hommik käes. Gaidid tõusid vara, pakkisid oma varustuse kokku, valmistasid kõikidele nädalalõpulaagris osalejatele hommikusöögiks mune, peekonit ja vorste ja oligi juba aeg panna gaidivormid selga enne ametliku malevate jüripäeva tähistamise algust. Üks üritus sulas siis sujuvalt teise ja teisest tuleb ainult selles artiklis nii palju kirjutada, et EGM USA nädala-lõpulaagri osalejatest andsid tõotused jüripäeval kolm tüdrukut—Tia Puskar andis oma õrnakese tõotuse ja Laine Jõgi ja Alina Puskar andsid mõlemad gaiditõotused.
Toredamaid ja tublimaid tüdrukuid pole vist kusagil leida ja teeb südame soojaks näha, kuidas nad sirguvad nii tublideks gaidideks. Just nende pärast, arvavad nende kahe nädalalõpulaagri juhid, tasub täiesti ära kõik töö ja vaev sellepärast, et nemad ongi Ühendriikide eesti gaidmaleva tulevik—ja tundub küll, et tulevik on helge.
gdj. Aili Sarapik
