Nagu aastate jooksul on juba meeldivaks kombeks kujunenud, tähistas Lõuna Florida Eestlaste Koondis ka tänavu Eesti Vabariigi aasta-päeva piduliku koosviibimisega tuntud Benvenuto Caterestoran'is, Boynton Beach, Florida idakaldal – pühapäeval, 26. veebruaril.
Kava algas pooletunnilise kokteil-koosviibimisega, millele järgnes kontsertaktus lõunasöögiga – kavas oli palvus, ülevaade “Eesti peale 20 aastat vabadust”, kõrgetasemelised muusikalised ettekanded, luuletus “Mis maa see on”, langenute mälestamine, lõunasöök; taas muusikalised ettekanded, loterii.
Kontsertaktuse avas teadustaja Heiki Parts, kes palus publikut hetkeks seista, et laulda USA hümni – saade klaveril Tuuli Robinsonilt. Järgmiseks tänas ta koosviibijaid rohkearvulise osavõtu eest (kohal oli 85 osalejat, nende hulgas ligi kolmkümmend külalist kaugemalt: kodu-Eestist, New Yorgist, Chicagost, Torontost ja mujalt; samuti kolm lõunanaabrit kohalikust lätlaste koondisest). Aktuse sõnalised ettekanded olid tõlgitud inglise keelde – lühemad suusõnaliselt, pikemad kirjalikult (koopiad laudadel). Oma avasõnas tegi Heiki Parts päevakohase palvuse, mille oli sõnastanud endine koguduse õpetaja praost Valdeko Kangro.
Järgnes koondise esimehe Arno Kallase sõnaline ettekanne “Eesti peale 20 aastat vabadust”, milles esineja andis põgusa pildi nii taas-iseseisvunud riigi saavutustest kui päevamuredest. Ta märkis, et pole vaja olla suur selleks, et olla edukas. Seda on Eesti suutnud tõestada viimase paarikümne aasta jooksul. Kuigi meie sünnikodumaa on Eurotsooni üks väiksemaid riike, on ta olnud eeskujuks kogu Eu-roopale – Eesti majanduskasv viimase paarikümne aasta jooksul on olnud Eurotsooni riikide parim! Samas kiitis esineja Eesti võimet kohaneda viimaste aastate vältel aset leidnud ülemaailmse majanduskriisiga. Siin on suur teene olnud eestlase töökusel, sitkusel ja ettenägelikkusel. Murelasteks tänapäeva kodu-Eestis on siiski veel tööpuudus, madal sündivus, ka suhteliselt suur arv kõrgharidusega kodanikke, kellele ei leidu piisavalt vastavaid töökohti – aga on ka töid, kus tuntakse puudust oskustöölistest. Seega on riigi haridussüsteem sattunud terava luubi alla. Oma ettekandes viitas esineja ka vastavale statistikale ja muudele andmetele, mis k.o. kirjutises jäävad mainimata.
Nüüd oli aeg muusika ja luule maailma suunduda!
Nagu sissejuhatavas peatükis on juba mainitud, olid tänavuse kontsertaktuse korraldajad taas tõsise rõhu asetanud kvaliteetsele muu-sikale. Juba kolmandat aastat järjest on Lõuna Florida eestlased oma vabariigi aastapäeva aktust täitnud tuntud muusikute osalemisega. Tänavu olid selleks kutsutud viiulikunstnik Tatiana Berman ja pianist Hando Nahkur (neist viimane siin juba kolmandat korda!). Mõlemad muusikud on sündinud tuntud muusikute / pedagoogide perekonnas, alustanud muusikaõpinguid viieaastaselt ja on õppinud üle paarikümne aasta oma erialal nii kodumaa muusikakõrgkoolis kui mujal – mitmes tuntud muusikaülikoolis üle maailma, esinenud edukalt mitmel maal, saavutanud kõrgeid tunnustusi esinemistel nii oma sünnimaal kui mujal üle laia maailma. Lähemalt mõlema tubli muusiku tähelennust loeme nende kodulehtedelt – Hando aadressi www.handonahkur.com/, Tatiana kohta veebiaadressilt http://www.tatianaberman.com/TatianaEngl.html .
Kontsertaktuse muusikalises osas nautis publik Arvo Pärdi “Spiegel Im Spiegel”, Edward Elgari “La Capricieuse”, Peter Tshaikovski “Melody op. 42” ja Ülo Vinteri “Põhjamaa”. Publik kviteeris noorte, tublide muusikute perfektset ja professionaalset esinemist tugeva aplausiga; viimast pala aplodeeriti püsti seistes!
Muusikalistele paladele järgnes luule – etles Helve Parts – deklameerides hingeliselt Peter Volkonski poeemi “Mis maa see on” – poeem oli inglise keeles (vabas tõlkes) paberile trükitud ja asetatud laudadele.
Langenute mälestamise korraldas südamlikus toonis Heiki Parts, kusjuures tema sõnalist osa saatis vaikselt klaveril Hando Nahkur. Samas saatis ta soojad tervitused neljale tunnustatud vabadusvõitlejale kohaliku eestlaskonna ridadest, need olid: Aleks Erton, dr. Jüri Kaude, Ülo Reivik ja Elmar Saarniit; kahjuks polnud neil tervislikel põhjustel võimalik kohal viibida.
Aktuse osa pidulikust koosviibimisest lõppes Eesti hümniga, mida saatis klaveril Tuuli Robinson.
Aktusele järgnes rikkalik ja maitsev lõunasöök, mille olid valmistanud tuntud Benvenuto Caterestorani kokad ja mis meisterlikult laudadele kanti päevakohaselt riietatud restorani teenijate poolt.
Peale lõunasöögi peaosa järgnes taas muusikaline osa – siin nautis publik Eduard Tubina “Ballade” – klaver, G. Verdi/F. Liszt “Rigoletto Paraphrase” – klaver (küps, hoogne, tunnetega!), Jules Massenet “Meditation” – viiul ja klaver (armas ja veetlev), Pablo de Sarasante “Zigeunerweisen” – viiul ja klaver (särtsakas, ka meeldivalt tundlik ja armas).
Järgnes rikkalik ja maitsev kohvilaud ning loteriivõitude väljajagamine. Võite oli tublisti (näiteks kümne isiku lauda, kus istus nende ridade kirjutaja, juhtus tulema neli väärtuslikku võitu; tundus, et loteriivõite jagus igasse laudkonda!).
Lõppsõna ütles koondise abiesimees Osvald Riisma, tänades suure vaeva nägijaid – pidustuse organiseerimise ja läbiviimise komiteesid, samuti soovides osalejatele head tervist tulevasteks koosviibimisteks.
Nende ridade kirjutajale jääb vaid mõistatuseks, kuidas/mis moel peo korraldajad jõudsid nii rikkaliku sisuga ja kõrge kvaliteediga programmi finantseerida suhteliselt tagasihoidliku sissepääsu hinnaga? Lisaks, soovin korraldajatele jätkuvat ettevõtlikkust, jõudu ja edu tulevaste koosviibimiste loomiseks ja läbiviimiseks!
J. P. “lumelind” Torontost
