Karl Soonpää päeviku lehekülgi. 2014. aasta suvel annetasid riigikontrolör Karl Soonpää USAs elavad tütred Helvi Maie Lippand ja Heljo Laine Alari oma isa päeviku Eesti Vabariigile, seda säilitatakse nüüd Eesti Ajaloomuuseumis. Allikas: Ajaloomuuseum
Rahvusringhäälingu portaal avaldab koostöös Riigikontrolliga alates 14. septembrist 2019 kuni 2020. aasta suveni päev-päevalt riigikontrolöri Karl Soonpää päeviku aastatest 1939–1940. Riigi saatuses olulist rolli mänginud aeg ja sündmused jõuavad ehedal kujul lugeja ette.
Riigikontrolör Karl Soonpää pani septembri keskpaigast 1939, mil Tallinna reidile saabus Poola allaveelaev Orzeł, kuni 22. juunini 1940 ehk Johannes Varese valitsuse esimese istungini oma päevikusse kirja valitsuse istungitel räägitut ja muid tähelepanekuid.
Päevaraamatus on juttu tähtsamatest rahvusvahelistest konfliktidest, uutest sõdadest ning vallutustest, sündmustest Eestis, perekondlikest ja kodustest asjadest, kus muu hulgas on ära toodud ka bridžimängu tulemusi.
Kuna Soonpää (1895–1944) kirjutas märkmed iseenda jaoks ega võinud arvata, et need kunagi saavad avalikuks, on need ausad ja vahetud.
Päevik on varustatud ajaloolase Küllo Arjakase kommentaaridega. Päeviku tekstis on tehtud vaid mõistmist parandavaid hädapäraseid täiendusi, mis on antud nurksulgudes, samuti on lisatud venekeelsete väljendite tõlked, välja arvatud mõned väga krõbedad sõimusõnad.
Päevaraamatut täiendavad dokumendid ja fotod nii Eesti, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa arhiividest kui ka Karl Soonpää perekonna arhiivist.
Pärast Karl Soonpää hukkumist 1944. aasta suvel, põgenes tema abikaasa Antonie koos kolme lapsega Eestist ja jõudis lõpuks Ameerika Ühendriikidesse. Karl Soonpää päevik säilis siia jäänud sugulaste käes eravalduses, algul Karl Soonpää õe Helmi Marie ja hiljem õepoja Eero Agarmaa pere käes. Selle tekst avaldati kommentaarideta esimest korda ajakirjas Akadeemia 1990. a. teisel poolel, selle valmistas ette literaat Mart Orav.
Perepilt 1930ndate algupoolelt: vasakul Antonie Soonpää, tema kõrval pere pesamuna poeg Henn, Karl Soonpää, noorem tütar Helvi Maie ja vanem tütar Heljo Laine. Autor/allikas: ERR/ Kadri Agarmaa arhiiv.
2009. a. andis Riigikontroll koostöös Sirje Endre juhitava kirjastusega SE&JS Karl Soonpää mälestuseks ja Riigikontrolli 90. aastapäeva tähistamiseks välja raamatu “Faatum. Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale.”
Raamatu on koostanud ja päevikule kommentaarid kirjutanud tuntud ajaloolane Küllo Arjakas, kujundanud Andres Tali, toimetanud Toomas Mattson ja Urve Pirso.
Ameerika Ühendriikides elavad Karl Soonpää tütred Helvi Maie Lippand (90) ja Heljo Laine Alari (94) otsustasid aastal 2014 isa märkmed annetada Eesti riigile – Karl Soonpää päeviku originaal on nüüd hoiul Eesti Ajaloomuuseumis.
2018. aasta alguses, Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva künnisel jõudsid Ameerika Ühendriikidest kodumaale tagasi ka Eesti ajaloos kõige kauem (1929–1940) riigikontrolöri ametit pidanud Karl Soonpää autasud, sealhulgas Vabadusrist, millega Vabadussõjas leitnandina võidelnud Soonpääd autasustati isikliku vapruse eest. Ka need on nüüd Ajaloomuuseumi kogus.
Karl Soonpää päevikust saab muu hulgas teada:
mida president Konstantin Päts, peaminister Jüri Uluots, kindral Johan Laidoner ja teised riigimehed 1939. ja 1940. aastal valitsuses Eesti olukorrast ja saatusest tegelikult rääkisid;
missugused paberid ja miks lasi peaminister Kaarel Eenpalu ära põletada 1939. aasta sügisel;
kuidas tähistati Eesti Vabariigis juba 1939. aasta 7. novembril oktoobrirevolutsiooni 22. aastapäeva;
kuidas Eesti Vabariik tegi endale musta raha, osaledes Euroopas relvade salakaubanduses;
kes Eesti poliitikutest saatis Jossif Stalinile sünnipäeva puhul eraldi isikliku telegrammi;
mida arvasid Eesti juhid võimalusest leevendada vaikiva ajastu reegleid ja lubada taas erakondade tegevust.
Päevik ERR.ee veebis:
https://tinyurl.com/y6f9jwxk
