Eesti vehklemisnaiskond, kuhu kuuluvad Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk, tegi oma viimase tõsise etteaste enne Rio de Janeiro olümpiat. Poolas Torunis peetud Euroopa meistrivõistlustel alistati finaalis 33:28 Prantsusmaa.
Sellega korrati kolme aasta tagust kontinendi meistrikulda ja näidati, et olümpiale sõidetakse vähemalt medalit, kui mitte isegi kulda tahtma. Pikk see tee Rios ei ole, sest võistlema lastakse vaid kaheksa epeenaiskonda. Esimese ringi kaotus tähendaks küll kojusõitu, aga võit vähemalt poolfinaali ja pronksimatši. Õnnestuks võita ka teises ringis, ootaks ees juba kullaheitlus.
„Oleks“-id ei maksa vaatamata sellele, et mõõganeiud on Rio olümpial Eesti ühed kindlamad medalinõudlejad, praegu midagi. Aga toonitagem siiski kaht faktorit. Esiteks naiskonna suuri kogemusi: Irina Embrichile oli see pika karjääri jooksul juba kümnes suurte tiitlivõistluste (MM ja EM) medal, Julia Beljajevale ja Erika Kirpule kuues ning Kristina Kuusele neljas seda masti autasu. Need naised teavad, kuidas seda tööd teha ega värise enam kellegi ees.
Teiseks tasub aga ühest küljest rõõmu, teisest küljest väikese piinlikkusega nentida, et Eestil on maailmaklassi naisvehklejaid rohkem, kui koondise esinelikusse mahub, ning mõnikord tekib sellest lausa tüli. Nagu noore ja ürgandeka Katrina Lehise puhul, kes edestas viimasel ajal nii mõnelgi maailma karikavõistluste etapil neid, keda eelistab koondise peatreener Kaido Kaaberma. Lehise treener Helen Naukas (Eesti vehklemise isa haapsallase Endel Nelise järeltulija!) tõstis oma õpilase eest võideldes ja lausa peatreener Kaaberma umbusaldamist üles kergitades üles korraliku koguse tülitolmu. Kaaberma jäi aga endale kindlaks, öeldes, et usaldab vähemalt olümpiani seni hästi kokku töötanud ja nii-öelda ühishingavat nelikut, küll tulevat õige pea ka Lehise ajad. Euroopa meistrikuld tõestas, et Kaabermal võib olla õigus ja loodetavasti on see tüliõun vähemalt augusti lõpuni nüüd söödud.
Eesti spordisõber elab küll praegu peamiselt Prantsusmaal peetava jalgpalli EM-i lainel (ja imetleb Eestist kolm korda väiksema rahvaarvuga Islandit, kes jõudis esimest korda finaalturniirile, sai alagrupist edasi ja keda sõitis kodusaarelt suurele mandrile toetama kümnendik riigi elanikkonnast!), muidugi mõjus spordielule ka suvesüda jaanipäev, mil lastakse nii-öelda lips lõdvaks. Aga tõsised tegijad, olgu siis fanaatilised rahvasportlased või kõrgete eesmärkidega tipud, end vutist ega sõnajalaõiest segada ei lase.
Eesti võrkpallimeeskond lõpetas Euroopa Liiga alagrupiturniiri nagu mullugi kaotuseta, alistades teise ringi mängudes Rakveres Luksemburgi 3:0, Austria 3:1 ja Valgevene 3:2. Nüüd sõidetakse finaalturniirile Bulgaariasse, kus poolfinaalis on vastaseks korraldajamaa ja võidu korral finaalis arvatavasti tugev Makedoonia. Eestlaste eesmärk pääseda Euroopa Liiga võitmisega maailmaliigasse on endine.
Veel kahest Rio de Janeiro olümpial medali nõudlejast. Tõstja Mart Seim oli mullu MM-il üliraskekaalus kolmas, võitnud venelase Aleksei Lovtševi dopingu tõttu eemaldamise järel teine. Nüüd paistab, et olümpialt eemaldatakse kõik Vene tõstjad ja Seimil kukub sel juhul ära veel üks suur rivaal. Jäävad grusiin Laša Talahadze ja kaks iraanlast ning kui kusagilt üllatajaid ei kerki, on Seimil hea võimalus poodiumikoha eest võidelda. Hiljuti tuli Mart Hispaania laagrist, kus vargad küll ta rahast ja sülearvutist lagedaks tegid, aga tehtud töö ja edukas tehnikamuutus ometi tõstja tuju kõrgel hoidsid.
Teine medalinõudleja on sõudjameeste paarisaeruline neljapaat. Mullu maailmameistrivõistlustel pronksi võitnute viimane tõsine mõõduvõtt enne olümpiat pidi olema kolmas maailma karikavõistluste regatt Poolas Poznanis. Mis aga Kaspar Taimsoole, Tõnu Endreksonile, Allar Rajale ja Andrei Jämsäle pooleli jäi, sest nelikust ühe mehe selg vedas alt. Kuu aega on võimalik tervist turgutada ja vormi taastada, halvimal juhul varumeest paati sobitada. Aga nagu vehklemise näite puhul paistab, on ühishingamine sageli musklite summast tähtsam. Sõudjad olid just sellest koosseisus edukad 2012 ehk eelmise olümpia aastal ning naasid maailma eliiti mullu, kui taas samad mehed samadele pinkidele istusid.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
